Friday, July 27, 2012

254.päev, 29. juuni. Mosambiigi ärinaine, nahkhiired ja Malawi ajakirjanikud


Hommikul asun teele tagasi Mzuzusse, et sealt edasi põhja Tansaaniasse sõita. Bussis pannakse mind istuma kohaliku tüdruku kõrvale. See tekitab kõvasti elevust. Kõige rohkem viskab ta ise oma sõbrannaga nalja. Väga kõva häälega, mis kostub üle bussi. 

Otsustan keerata olukorra enda kasuks ja hakkan temaga suhtlema. Peagi selgub, et Chimwemwe (22) on hoopis Mosambiigist. Sellest ka valju hääl – Malawi inimesed on üldiselt vaiksemad, vähemalt Aafrika standardite järgi. 

Kuna Mosambiigis nagu Brasiiliaski on riiklik keel portugali keel, siis ta inglise keel on üsna nõrk. Siiski oskab ta nii palju öelda, et tegeleb „äriga“. Saan aru, et tal on Nkhata Bays jalatsipood. Ja et ta läheb Mzuzusse, et sealt osta kaupa juurde. Lasen talle Brasiilia muusikat ja ta ütleb, et saab sõnadest aru.

Kui jõuame Mzuzusse, kutsub ta kaasa. Käime järjest erinevates hiinlaste poodides. Jae-, mitte hulgimüügis. Nad valivad sõbrannadega igast poest parimad kingad ja ostavad paar paari. Ja võib kindel olla, et müüvad Nkhata Bays palju kallimalt. 

Kuna minu Argentiinast ostetud jalavarjud on üsna läbi, ostan ka ühed ketsid 1600 kvatša (5 EUR) eest. Hiljem turul üks mees näeb neid mul jalas ja tahab ära osta – kui valge mees kannab, siis peavad head jalatsid olema.

Ütlen Chimwemwele head aega ja sõidan minibussiga 5 tundi põhja poole. Minibussis on üks mees majale paigutatava päiksepatareiga. Ütleb, et maksis 80 000 kvatšat (230 EUR). Ja et elektrivõrku ühendamine oleks läinud maksma 5 korda rohkem. Taastuvenergia teeb võidukäiku ka Aafrikas.

Jõuan oma sihtkohta päikseloojanguks. Bussijaama juures toimub just mingi kontsert. Nagu teada saan, on see õllefirmade reklaamüritus. Õhtul märkan oma külalistemaja esiku seinal kolme nahkhiirt. Üsna rahulikud tegelased muidu, ainult kui liiga lähedale ronin, hakkavad paaniliselt ringi lendama. 

Külalistemaja juures hakkavad minuga rääkima kaks kohalikku. Ütlevad, et on ajakirjanikud, tulnud siia mingit lugu tegema. Räägin oma reisist ja jutukestest, mida kirjutan. Nad soovitavad mul kindlasti tagasi jõudes raamatu avaldada. Luban seda kaaluda.

Minu hiinlaste poest ostetud kets (teine oli ikka ka)
Mzuzu rattataksod olid kellade ja viledega


Õhtune tasuta kontsert

No comments:

Post a Comment