pühapäev, 18. märts 2018

8. päev, 22. veebruar. One Night in Bangkok


Olles jõudnud tagasi Bangkokki, lähen hommikul hostelist välja koos sakslase Christopheri ja tema tüdrukuga. Käime kohalikus Hiinalinnas, naudime ilusat päeva pargis. Koos varaanidega, kes seal tuvide vahel ringi kõmbivad. Ja kohalikega, kes muskleid pumpavad.

Siis aga hakkab hämarduma ja liigume kohalikule punaste laternate tänavale. Ikkagi Bangkoki üks põhivaatamisväärsusi. Loendamatute go-go baaride järel jõuame kohta, kus töötavad tüdrukud 7Eleveni ees lihtsalt karjakesi plasstoolidel istuvad ja kliente ootavad. Meist neile teenistust ei tule, läheme hoopis koos Khao Sani tänavale õhtust sööma. Juba järgmisel hommikul lendan tagasi Eestisse.

Neid päevi Siem Reapis, kõiki lahedaid uusi tuttavaid, muljetavaldavat Angkori iidset linna, millest mul kuidagi küllalt ei saanud, kuuma ilma veebruarikuus ja jahutavat hosteli basseini meenutades läheb mul aga siiani seest soojaks. Just selline üks õige reis peabki olema.


Soovid abistavat kätt?

Kohalikud rauda pumpamas

Romantiline sõit koos varaaniga

Bangkok "Central Park"

Bangkok võib olla täitsa kena, kui õige nurga alt vaadata!

Päikseloojangu avenüül

Linn täis sagimist

Märgatud go-go tüdrukuid!

Christopher kõnnib tormakal sammul go-go baaride vahel

Naised, kes teevad öösel tööd!
Reis läbi! Lõpetuseks pilt koos Christopheri ja tema tüdrukuga Lumpini pargist

pühapäev, 4. märts 2018

6. päev, 20. veebruar. Kohalikega järve ääres


Kohalik neiu, kellega olen eelmisel õhtul tuttavaks saanud linna peotänaval, kus ta minuga ühe baari ukse juures juttu alustab, kutsub mind koos oma sõbrannaga järve äärde. Olen nõus ja nii ta korjabki mu oma võrriga minu majutuskohast peale. Ta nimi on Sopõõn, ta on inglise keele õpetaja ja on vahepeal elanud ka Euroopas. Ta on väga rõõmsameelne, energiline ja haritud ning räägib erinevalt enamikest kohalikest suurepärast inglise keelt. Ta sõbranna ei räägi üldse, ainult naeratab kogu aeg. Sellegipoolest veedame mõnusalt aega järve ääres, nad on söögiks kaasa võtnud ka riisi ja kana.

Peale pikka päeva järve ääres käin oma öömajas riideid vahetamas ja seejärel lähen Sopõõni juurde koos tema sõbrannaga õhtust sööma. Saan teada palju huvitavat kohaliku kultuuri ja tavade kohta ja sedagi, et Sopõõn on tegelikult poolenisti lao (Laosest pärit). Kuna juba järgmisel hommikul pean hakkama tagasi Bangkoki sõitma, siis seekord õhtu väga pikaks ei lähe. Järgneb südamlik hüvastijätt, mälestuseks saan kaasa Sopõõni playlisti.


Sopõõn!

Toit!

Järv!

Rannatelgid!

Sopõõn tagantpoolt

Järjekordne päikseloojang

Yean ja Sopõõn

:: Sisesta mingi kommentaar selle pildi kohta ::

Sopõõni tsikkel

Järjekordne täiendus minu suveniirtaldrikute seinale!

Õhtusöök Sopõõni juures

Viimne õhtusöömaaeg... Kambodžas