Wednesday, July 25, 2012

250.päev, 25. juuni. Matemaatika, eksam ja tigedad koerad

Hommikul sattun taas haiglasse – seekord selleks, et kokku saada Lucyga, kes seal oma viimast marutaudi vastast süsti saamas. Näen ka haiglas lebavaid haigeid. Peale seda tuleb Lucyl mõte ronida anglikaani katedraali torni. Lähen kaasa. Lucyst lahku minnes lepime kokku, et kohtume taas Londonis, kus mõlemad oleme samal ajal augustis. Mõlema jaoks on see peatus teel koju.

Pärastlõunal kohtan taas noort geograafiageeniust Alexandriat. Küsib, et kas ma saan teda aidata matemaatikaga. Olen nõus. Nagu selgub, on ta sama nõrk matemaatikas, kui ta on tugev geograafias. Üritan talle mitmel moel ja paari ülesannet samm-haaval koos tehes seletada hulkasid, kuid tulutult. Ülesanded on väga lihtsad: toodud on kaks arvrida, mõned arvud on vahel samad ja joonisel tuleb näidata, millised kuuluvad 1., millised 2. arvude kogumisse ja millised mõlemasse. Iga kord kui ise tegema, paneb ta need ikkagi valesti. Saan aru, et kõik varasemad ülesanded kogu aines on ta kellegi pealt maha teinud.

Õhtu poole lähen kooli vaatama Chrissyt, kel on täna õpetajakutse eksam. Ta on õpetanud ainult ühe aasta, enne seda õppis ta õpetajaametit 2 aastat Mzuzus. Kui sinna jõuan, ajavad nad teiste noorte õpetajatega juttu, samal ajal eksamipabereid lehitsedes. Chrissy võtab ühe eksamieksemplari, kortsutab selle kokku ja viskab järsu liigutusega maha. Ilmselt ei läinud eksam väga hästi. Vaatan ka ise inglise keele eksami paberit ja pean tunnistama, et ka minul oleks sellega raskusi. 

Koduteel liitub meiega Chrissy nõbu, kes ka eksamit tegi. Kuigi olen üle kinnitanud, et praam jätkab käimist ka peale teisipäeva, olen otsustanud järgmisel päeval saarelt lahkuda. Chrissy kutsub mind veel viimasele õhtusöögile, kuid ütlen ära, sest seekord lähen oma teisele sõbrale head aega ütlema. Kui jõuan pimedas saare teisele rannikule, sööb Anettie just Joy juures õhtusööki. Telefonis ütles juba üle-eelmisel päeval, et on täiesti terve.

Olen kaasa tassinud oma arvuti, kust vaatame filmi, tobedat USA komöödiat. Lubasin neile juba ammu filmi näidata, kuid Anettie malaaria tõttu jäi see vahepeal ära. Pärast jätan ka Anettiega hüvasti. Tagasi kõmpides hakkab äkki mind haukudes jälitama kari koeri. Mõtlen juba, et kas mind ootab ka Lucy saatus. Õnneks jätavad nad mind mõne aja pärast rahule ja jõuan ilusti oma öömajja magama.





No comments:

Post a Comment