Nagu eelmisel päeval
kokku lepitud, lähen hommikul taas Chrissy perele külla. Olen ka ise midagi
söögipoolist kaasa ostnud, kuid selle asemel serveeritakse üsna rikkalik
hommikusöök. Peale seda vaatame kogu perega lõpuni filmi, klõpsime hulgi pilte
erinevate pereliikmetega. Serveeritakse lõunasöök, mis on veelgi rikkalikum. Nshima, tomatikaste, salat, muna, kala
ja sojanagitsad. Viimased on nagu kananagitsad, aga soja maitsega ehk siis keelt
alla just ei vii.
Enne sööki palutakse
mul lugeda söögipalve. Ütlen, et inglise keeles ei oska. Nemad: „Loe siis oma
keeles!“ Hakkan siis nii hästi kui oskan lugema. Peale „anna meile meie
igapäevast leiba“ edasi ei mäleta. Panen oma sõnadega lõpuni. Niikuinii nad aru
ei saa.
Peale lõunat jätkub
juba enne alanud joonistamine. Nimelt on minu viimane päev saarel ja Chrissy
ning ta vend joonistavad mulle kaasa erinevaid pildikesi. Noorem vend on tal algaja
kunstnik. Toas ripuvad erinevad kaetud traadist tehtud taiesed. Üks meenutab
kangesti Eesti vanarahva traditsioonilist jõuluehet. Et kaup oleks aus, võtan ka
üle aastate pliiatsi kätte ja teen Chrissyst kiire visandi.
Pärastlõunal teen
teatavaks oma mõtte siin jaanipäeva tähistada. See kiidetakse heaks. Lähen toon
küttepuid ja veiseliha tükke. Sealiha siin nii kergesti ei leia. Teen üles
lõkke. Panen arvutist mängima Eesti muusika. Õue istuma tuleb veel inimesi
külast, põhiliselt lapsi. Mingi hetk astub läbi kaks sõjaväeriides meest.
Kardan, et äkki on neil lõkkega probleem. Ütlevad: „Kõik on OK!“
Ajan „šašlõki“ puuoksast
tehtud vardasse ja panen sütele küpsema. Lapsed mängivad palli, löön natuke ka
kaasa. Alguses hakkab üks väike poiss tantsima. Kui teda filmin, siis liituvad
ka teised. Lõpuks annan fotoka ära ja näitan ka ise ette mõned Eesti moodi
tantsusammud. Kui „šašlõkk“ söödud saab, on päike juba loojumas ja pean praami
peale minekuks ennast valmis seadma. Jätan hüvasti. Eemalt näen praami just
saabumas.
Toas panen veel
tähele, et nurgas olev nõiaarsti ravijoogi pudel on läinud täis valget vahtu,
mis on isegi korgi vahelt välja voolanud. Ilmselgelt on see hakanud elama oma
elu. Jätan ta tuppa. Kuna praamil ei ole kindlat lahkumisaega ja ma ei taha
dekil passida, siis olen otsustanud oodata laevavilet, mis 15 minutit enne lahkumist
peaks märku andma.
Vilet ei tule, mulle
tullakse hoopis teada andma, et laev juba lahkub. Kiiresti lähen kõrvalasuvasse
randa, kust paadid lähevad, kuid on juba liiga hilja. Liikuva praami järele
paadid ei ole nõus sõitma. Täna unustas praam signaali anda.
Liigun teise,
üliodavasse külalistemajja turu juures. 500 kwatchat öö (1,5 EUR). Mul pole
teist valikut, sest nüüd on minu sularaha tõeliselt kriitilisel tasemel. Kui mu
tuba koristatakse, räägivad kohalikud külalistemajas, et praam tuleb viimast
korda järgmisel teisipäeval ja peale seda läheb kuuks ajaks remonti. Teisipäeviti
sõidab praam teises suunas, mis tähendab, et pean tunde lõuna pool olevasse
sadamasse sõitma.
Lõpuks näitab purjus
külalistemaja omanik mulle toa kätte. Vähemalt on see üsna avar. Selgub, et
siin pole elektrit, seega saan ka kaks küünalt. Sellest pole hullu, sest ka
eelmises kohas oli elekter ainult õhtuti, kui saare diiselmootor just jälle
katki polnud. Pakub veel lahkelt, et ega ma tüdrukut ei soovi. Tänan, ei.
Vannitoas veekraan ei tööta, selle asemel on veetünn. Kuid mingeid putukaid
toas ei ole, seega kurta pole põhjust.
 |
| Chrissy pere, vanaema (paremal) tuli ka külla |
 |
| Lõunasöök |
 |
| Chrissy maja |
 |
| Jaanituli, sütti! |
 |
| Veiseliha "šašlõkk" |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar