Läheme koos
iisraellastega ühte põhja pool asuvasse külla ravitsejat otsima. Leiame tema
maja isegi üles, aga selgub, et ta on haige. Ja vähemalt teisipäevani patsiente
vastu ei võta. Küll aga hakkab terve trobikond kohalikke lapsi meie „sõpradeks“
ja tuleb meiega kaasa pea-aegu põhikülani välja. Hoiavad käest kinni (proovi sa
neist lahti saada) ja isegi tantsivad ning laulavad mingit lastelaulu.
Käin anglikaani
katedraalis sees ja tagumises altariruumis toimub laulmine ja palvetamine. Nagu
hiljem teada saan, on tegemist eripalvusega ehk palvetatakse mingi kindla asja
pärast. Kuna üks naine puhkeb palvetamise ajal põrandal nutma, siis oletan, et
keegi lähedane on tal haige. Aga laul on ikka väga rõõmsameelne spirituaal ja
sellega kaasas käib ka tants ja kätega plaksu löömine.
Õhtul mängime teiste valgete ja hosteli kahe
lõuna-aafriklasest administraatoriga äraarvamismängu. Seda, kus kõik kirjutavad
mingid sõnad ja siis peab kas teiste sõnade, liigutuste või ühe sõnaga ära
arvama, mis sõnaga on tegu. Kirjutan üheks sõnaks „Estonia“. Kui üks
lõuna-aafriklane peab seda seletama, siis ta ütleb kõigepealt „riik“ ja siis
„midagi, mida sa viskad.“ Teised „Stone...
Estonia!“ Väga nutikas.
 |
| Mika Israelist kohaliku lapsega |
 |
| Ma päris niisama sinna palvusele ei hiilinud, mulle öeldi, et võin vaadata. |
 |
| Jälle üks kuum Aafrika päikseloojang |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar