esmaspäev, 16. juuli 2012

240.päev, 15. juuni. Saarelapsed. Palvus. ’stonia


Läheme koos iisraellastega ühte põhja pool asuvasse külla ravitsejat otsima. Leiame tema maja isegi üles, aga selgub, et ta on haige. Ja vähemalt teisipäevani patsiente vastu ei võta. Küll aga hakkab terve trobikond kohalikke lapsi meie „sõpradeks“ ja tuleb meiega kaasa pea-aegu põhikülani välja. Hoiavad käest kinni (proovi sa neist lahti saada) ja isegi tantsivad ning laulavad mingit lastelaulu.

Käin anglikaani katedraalis sees ja tagumises altariruumis toimub laulmine ja palvetamine. Nagu hiljem teada saan, on tegemist eripalvusega ehk palvetatakse mingi kindla asja pärast. Kuna üks naine puhkeb palvetamise ajal põrandal nutma, siis oletan, et keegi lähedane on tal haige. Aga laul on ikka väga rõõmsameelne spirituaal ja sellega kaasas käib ka tants ja kätega plaksu löömine.

Õhtul mängime teiste valgete ja hosteli kahe lõuna-aafriklasest administraatoriga äraarvamismängu. Seda, kus kõik kirjutavad mingid sõnad ja siis peab kas teiste sõnade, liigutuste või ühe sõnaga ära arvama, mis sõnaga on tegu. Kirjutan üheks sõnaks „Estonia“. Kui üks lõuna-aafriklane peab seda seletama, siis ta ütleb kõigepealt „riik“ ja siis „midagi, mida sa viskad.“ Teised „Stone... Estonia!“ Väga nutikas.
 
Mika Israelist kohaliku lapsega
Ma päris niisama sinna palvusele ei hiilinud, mulle öeldi, et võin vaadata.


Jälle üks kuum Aafrika päikseloojang

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar