Hommikul tuleb
minu soovituse põhjal Patan kuurordisse, et juttu ajada inglaste Alice’i ja
Peteriga, kes on arstitudengid. Palju targemaks ta küll ei saa. Seejärel läheme
oma valgete seltskonnaga saare keskel oleva künka otsa ronima. Patan tuleb
kaasa, ka tema pole varem seal käinud. Künka ühest küljest on näha üks saare
pool ja teisest küljest teine.
Kui teiselt
poolt alla jõuame, käin võtan taas söögiletist praekartuli munaga. Seejärel
läheme tagasi kuurorti juurde, kus Patan laseb mul proovida sõita oma puutüvest
väljakaevatud kanuuga. See veesõiduk on äärmiselt ebastabiilne, kogu aeg üritab
ühele või teisele poole kiskuda. Kuid jään võidukalt püsti.
Lähedal üks
mees just ehitab või parandab samasugust kanuud. Kuna üle järve sellega ei
sõida, siis ka Patan lasi enda oma siinsamas saarel valmistada. Kohalikud ei
ehita seda lõbusõidu jaoks, vaid käivad sellega kalavõrke kontrollimas. Peale
kanuuga sõitmist kutsub Patan mind oma ööbimiskohta, mis põhimõtteliselt on
lihtsalt betoonpõrand ja katus. Ta naine on meile teinud juurika nshimat ja tomati-muna kastet.
Peale sööki kõnnime
tagasi turu juurde, et uurida järgmisel päeval teisele saarele väljuvate
paatide kohta ja osta hommikusöögi tegemiseks üht-teist. Enamus meie
seltskonnast liigub edasi, et 6 päeva jooksul, mis on praami mineku ja tuleku
vahel, näha ära mõlemad saared.
Kuigi õiglane
hind on 500 inimese kohta, ütleb esimene mees sõiduhinnaks 15 000 (50
EUR). Seejärel leiame ühe, kes nõus kell 10 peale võtma 1000 (3 EUR) eest. Kui
jõuan tagasi öömajja, selgub, et teised on juba kokku leppinud haiglapaadiga
500 eest.
Too paat väljub
aga juba kell 7 hommikul. Pataniga oleme kokku leppinud, et ta teeb mulle
hommikul chips mayaid ehk Tansaania
stiilis friikartuleid, mis on muna sisse küpsetatud. Selliselt küpsetama õppis
ta Dar Es Salaamis elades. Lähen ütlen Patanile, et nii vara ma süüa ei taha ja
ta on nõus oma küpsetamisoskusi kohe demonstreerima.
Samal ajal, kui
tema tule peal küpsetab, räägib katuse all üks mees oma naistest. Et olevat
olnud ükshaaval abielus 5 naisega, enne kui selle õige leidis. Ja kirub eelmisi
naisi, nii et ülejäänud naeravad. Miks ma ütlen ükshaaval? Sest Patan räägib
mulle, et Malawis 60% meestest harrastab mitmenaisepidamist. Või vähemalt on
neil „tüdruksõbrad“ ehk armukesed. Aga tema seda ei tee.
Näeme, kuidas
teised valged lähevad „telekamajja“ jalgpalli vaatama. Kolm neist on sakslased
ja Saksamaa mängib. „Telekamaja“ on vajalik selle pärast, et kell 9 lülitatakse
kogu saarel elekter välja, kuid mäng kestab kauem. Seega on seal väike
generaator, mis peale seda telekat töös hoiab. Loomulikult siis ka sissepääs
maksab väikse summa.
Kõik valged (ja kaks jaapanlast), kes minuga Chizumulul olid |
All vasakus nurgas on puu nimega "Suur baobabi puu" |
Maguskartuliküpsetaja oli Patani nõbu |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar