Pühapäeva hommikul
kella 8-ks lähen ilusti kirikusse. Selleks pean juba 7 kuurordist liikuma
hakkama. Alguses on hiiglaslik anglikaani katedraal väga tühi, seega istun üsna
ette. Järk-järgult tuleb inimesi juurde. Vahelduva eduga laulavad-tantsivad
erinevad koorid katedraali ees ja rahva seas. Need on need kohad, mille pärast
ma tulin ja naudin seda vaatemängu. Aga preester räägib ainult kohalikus keeles,
seega sel ajal mõlgutan oma mõtteid.
Mingi hetk üks
naine küsib minult, et kas ma tahan enda kohta paar sõna öelda. Ei soovi.
Jumalateenistus on tõeliselt pikk ja mitu korda jään pea-aegu magama. Lõpu
poole pannakse kiriku ees asuvasse kasti annetusi. Viskan ka mõned mündid. Lõpuks
3,5 tundi hiljem saab kõik läbi. Annetiet ega Joyd ma ei näe, kuid tänan
preestrit ilusa teenistuse eest.
Pärastlõuna veedan rannas. Õhtul lähen Annetie ja
Joy külasse. Joy on oma majas olemas, kuid Annetie olevat tööl. Joy inglise
keel on üsna minimaalne, seega temaga rohkem suhelda ei ürita. Kuna Ulisa Bay’s
pole hetkel mitte ühtegi klienti, siis mõtlen, et lähen puhun Annetiega tööl
juttu. Teda pole ka seal ja mu SMS-ile ta ei vasta. Pimedas kõmbin tagasi
oma kuurordisse, kus peale minu ühtegi teist külastajat pole. Mulle öeldakse,
et võin ka toas olla, kuid valin siiski telgi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar