Kuna ma tulin järve äärde ikkagi
ka teiste reisilistega suhtlema, siis kolin teise samasugusesse kohta. Nimeks
tollel Mayoka Village. Ainult, et selle kohta on reisijuhis kirjas, et see on
väga populaarne. Jah, vähemalt mõned inimesed siin on. Kuid ruumi on nii palju,
et mulle antakse ühistoa voodi hinna eest (mis siin on pea 2 korda kallim) kolme
voodiga kivist järvemajake. Ilusa interjööriga ja puha.
Järgmisena lähen lõunat sööma
kohta nimega „Traditsiooniline restoran“. Küsin, et mida saab kiiresti – saan chapati munaga. Chapati on India leib, mis tänu sajanditepikkusele kaubavahetusele
Indiaga on jõudnud ka siia. Avastan, et see on palju parem kui maitsetu nshima. Lepin kohapidajaga, kelleks on
Kelvini nimeline rasta, kokku, et ta valmistab midagi ka õhtusöögiks.
Käin all-linnas jalgpalli
vaatamas (öömaja on künka otsas) ja seejärel lähen tagasi õhtust sööma. Peale
sööki süütab Kelvin oma piibu ja ajame juttu. Selgub, et ta on üsna laia
silmaringiga. Kelvinil on restoranis ka väike raamatukogu. Teda huvitavad
rahvusvahelised suhted ja ka paljud raamatud on sellest valdkonnast.
Uurin, kuidas ta suhtub USAsse.
Ta on väga ettevaatlik, enne oma arvamuse avaldamist uurib ta pikalt minu
meelestatust. Kui ütlen, et see pole ka kõige positiivsem, siis paiskub nagu
tammi tagant välja. Täielikult suurkorporatsioonide kontrolli all erakonnad.
Olematu sotsiaalsüsteem. Seadused, millega kodanikeõigused on jalge alla
trambitud. Majandus, mis on kokku varisemas. Selgub, et tal on USAs sõber, kes
on sama kriitiline kui tema. Söön ja ajan juttu Kelvini juures ka järgmistel
päevadel.
Oma hosteli baaris küsin Unolt
mängivalt kolmikult, kas võin nendega ühineda. „Aga loomulikult!“ Saan
tuttavaks. Kevin (20) ja Jared (18) on vennad Ühendriikidest. Sellised muhedad
sellid, kelle oleku järgi võiks neid pidada surfajateks. Rulin on umbes
minuvanune hollandi tüdruk. Pärit Amsterdamist, juba pea-aegu arst. Heatahtliku
olekuga ja särtsakas. Ja lahkumas juba järgmisel hommikul.
Pärast Unot mängime pokkerit. Mul
õnnestub võita. Kevin läheb magama. Seejärel togime koos ühe kohaliku proffiga
poole ööni piljardit. Paarides. See ei ole minu mäng. Kuid kohalik on nii kõva,
et temaga ühes võistkonnas saan ühe võidu minagi. Ruliniga hüvasti jättes ütlen
ainult: „Euroopa on väike, ehk kohtume veel kunagi.“ Mõtlen – tasus hostelit
vahetada küll.
 |
| See ja kaks järgmist on joonistused esimese hosteli müüri peal. Väga hästi tabavad Aafrikat. |
 |
| Seljakotireisijate kuurort nimega "Mayoka Village" |
 |
| Kivimajakeste ees olid toolid ja laud vaatega järvele |
 |
| Minu luksuslik majake. Järve poole avanesid ilma klaasita mustrilised aknad |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar