Wednesday, July 25, 2012

251.päev, 26. juuni. Praamielamus nr 2. Imemaa Mauritius


Hommikul tõusen vara, et minna külla raha vahetama, sest seekord peaks laev hommikupoolikul lahkuma. See putka, kust paar päeva tagasi leidsin rahavahetaja, on kinni. Küsin suvalise mehe käest, et kus võiks vahetada. Pintsakus mees ütleb, et noh, vaheta minuga. Ütlen kursi, mis üsna õiglane. Ta uurib natuke, et mis kursid mujal on ja nõustub. 

Olen üsna skeptiline, kuid läheme tehingu läbiviimiseks „Näljakliinikusse". Ta laob välja terve paki uusi 1000-kwatchalisi. Kogus vastab kokkulepitule ja annan oma 50 EUROse vastu. Mees ütleb, et tema läheb ka praami peale, kuid et teisipäeviti ootab ta mitu tundi. Sellegipoolest ei kavatse ma seekord riske võtta ja lähen paadiranda. Seekord käib siin kohutav siblimine, kõik on laevale minevaid inimesi täis. Samal ajal käib kauba laevale saatmine ja laevalt mahalaadimine.

Pressin ennast ka ühe paadi peale ja peale väikseid tasakaaluharjutusi saan koos oma kottidega laeva redelist üles ronitud. Kell on 9. Võtan dekil koha sisse. Britid, kes osutuvad õeks-vennaks, on juba peal. Üks mustanahaline naine Mauritiuselt ka, kes ka samas kuurordis mõned päevad viibinud ja nüüd sõidab samasse külasse kui mina.

Ajan temaga pikemalt juttu. Ausalt öeldes ma enne väga palju Mauritiusest ei teadnud. Aga tuleb välja, et selles Madagaskari lähistel asuvas saareriigis elab nagu Eestiski 1,3 miljonit inimest. Ja ka nemad on näinud kiiret majanduskasvu. Interneti järgi kuuluvad neile sellised tiitlid nagu „Aafrika kõige paremini juhitud riik“ ja „Aafrika ainus täielik demokraatia“. Kuigi saar on väike, on igaühel au küsimus omada autot.

Ainus suur erinevus on see, et sealne rahvas on hindude, mustade, hiinlaste ja teab veel kelle segu. Minu esimene mulje Aichah’st on, et ta näeb väga omapärane välja. Hiljem saan aru, et ta välimus on mustanahalise ja hindu segu. Töötab ta koos sõpradega asutatud ajakirjas. Kutsub mind Mauritiust külastama, näiteks ühildama sealkäiku reisiga Madagaskarile. 

Kell 12, kolm tundi peale praamile ronimist, teatatakse valjuhääldist, et laadimisprobleemide tõttu viibib väljasõit veelgi. Lõpuks veidi enne 2 sõidame välja. Peale pimedaks minekut vaatame dekil arvutist filme. Õhtul jõuame Mosambiigi rannikul, kus paaditäis kohalikke lauldes praami juurest minema aerutab. Peale seda jään tukkuma.
.
Koer on paadis, aga kus on kolm meest?
Hüvasti, Baobabi saar!

Niimoodi tulin praamile ka mina

Laeva dekil - 1. klassi baar

Vasakul paistab jupike Mosambiigi rannikut

Ainus pilt Mauritiuselt pärit Aichah'st - laeva restoranis

No comments:

Post a Comment