Hommikul
juhtubki see, mida kartsin ja teatatakse, et kuna nüüd nädalavahetusel on kogu
hostel täis, siis minu kivimajakesse tahetakse panna veel kaks inimest. Sellega
ma ei lepi ja kolin hoopis Butterfly Lodge’i, kus sama raha eest oma hüti saan.
Eelmisel õhtul kohatud seltskond istub hommikul tervenisti seal.
Õhtul Kelvini juures süües
räägin, et Kevin ja Jared mainisid, et kohalikus baaris olevat olnud ainult
mehed. Kelvin ütleb, et täpselt nii see ongi, ainsad naised, kes siin baarides
käivad, on prostituudid. Ja et mehed ja naised kohtuvad kirikus või vahel
rannas. Niikuinii on abiellumiseks oluline, et mõlemad oleksid samast kirikust,
seega see ongi loogiline koht naise otsimiseks.
Nagu eelmisel
päeval kokku lepitud, lähengi õhtul kohalikega välja Jay (nii on Gina venna
nimi) sünnipäeva tähistama. Nende seltskonnas on ka üks pakistaanlane nimega
Hassan (vabatahtlik), kes viib meid oma autoga alla linna. 15-st inimesest
koosnev seltskond koos, läheme kohalikku baari. Seal eriti midagi ei toimu,
ainult muusika mängib ja paar kohalikku mängivad piljardit. Kuid sellest pole
hullu, sest siia tulime ainult odava õlle pärast. Üks kanadalane ja Hassan
teevad kõigile õlled välja.
Õlled joodud ja
isegi natuke tantsitud, hakkame taas üles kõndima, kui üks kastiga auto kinni
peab ja pakub meile küüti. Hüppame kõik kasti ja sõidame üles. Täiskuu on veel
endiselt taevas ja nii sõita on täitsa lust. Üleval läheme taas Mayoka
Village’i baari, kus Hassan teeb veel korra kõigile joogid välja.
Baaris on ka
kaks Mehhiko tüdrukut. Põgenen nende juurde peale seda, kui sünnipäevalised
tahavad mulle sisse joota kohalikku 50 ml plastikpakis napsu (neid pakke on
neil hulgi). Peale mille joomist vastavalt vabatahtlike traditsioonile lüüakse
joojale vastu nägu. Pidavat aitama hirmsat maitset paremini taluda. Igatahes,
mehhiklannad õpivad Londonis ja kelle inglise keel tänu sellele väga hea on.
Ühega juttu ajades selgub, et nemad pandigi minu kivimajakesse. See, et ma
nende pärast kolisin, teeb talle väga nalja.
Kui kell saab 12, siis algab sünnipäev järgmisel
tüdrukul seltskonnast. Ameeriklanna Lucyl (28). Tema oli Peace Corps’i (tõlkes
„rahukorpus“, kuid rahuga tänapäeval midagi pistmist ei ole) nimelise
organisatsiooniga 2 aastat vabatahtlik Namiibias. Kuid nüüd lõpetas ja reisib
veidi ülejäänud Aafrikas ringi. Kutsub mind järgmine päev oma sünnipäeva
tähistama. Mis ma ikka teen. Nõustun. Baari sulgemisega kell 1 lõppeb ka pidu.
Kelvini chapati munaga |
Malawi järv |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar