pühapäev, 14. jaanuar 2024

15. päev. Lahkumine Kairost ja Egiptuse kokkuvõte

Neljapäeva hommikul ärkan vara ja söön veel viimase hommikusöögi hotelli katusel vaatega püramiididele. Seejärel tellin takso lennujaama, kuid taksojuhi telefonis jookseb Uberi äpp kokku ja taksojuht palub minu telefoni koos Mapsi juhtnööridega, et selle abil lennujaama sõita. Aafrika suurimas linnastus (2023. aasta seisuga 22 miljonit elanikku) on hommikul väga palju ummikuid ja seetõttu on äpp hädavajalik, et valida tee, kust normaalse ajaga lennujaama jõuab. Lennujaamas annan kogu oma allesoleva sularaha taksojuhile ja jõuan ilusti Turkish Airlines lennukile, mis viib mind Istanbuli kaudu tagasi Tallinnasse.

Kuidas võtta kokku Egiptust? Väga muljetavaldav ajalugu ja varemed - neid on rohkem, kui mitmes teises riigis, kus ma olen käinud, kokku. Siiani avastatakse ja kaevatakse neid välja. Püramiidid on nendest muidugi kõige muljetavaldavamad ja neid on kõige parem nautida lähedal mõne hotellirestorani katuselt. Kindlasti ei tasu jätta neid külastamata, kui Egiptuses käia - tasub tulla kasvõi kuurordist päevatuuriga.

Samas oli ka loodus ilus - kõrbed, Niiluse jõgi ja selle äärne rohelus. Ma olen alati reisides kõige kõrgemalt hinnanud loodust. Õhtune jalutuskäik kõrbes ja liivadüüni otsast päikseloojangu vaatamine olid minu jaoks kõige nauditavamad hetked kogu reisil. Samuti ööbimine kõrbelaagris.

Linnadest Kairo ei olnud üldmuljena just kõige ilusam, nagu arvas ka kohalik graafiline disainer, kes ise seal elas. Samas jõeäärne kesklinn oma pilvelõhkujatega oli muljetavaldav, eriti öösel. Aswan ja Luxor olid väiksemad ja ilusamad. Aswani väikses külas ja Elevandisaare korteris elamine oli väga meeldiv kogemus.

Turistina puutub palju kokku nende kohalikega, kes üritavad midagi müüa või lihtsalt jootraha nuiata või kerjata. See võib olla tõeliselt tüütu. Minu soovitus on neid lihtsalt ignoreerida täielikult - mitte vastata midagi. Isegi kui ütled selgelt, et sa ei ole huvitatud, siis saadakse sellest julgust vestlust edasi arendada või võetakse seda lausa huviavaldusena. Siis hakatakse pakkuma järjest madalamaid hindu, kuna algselt pakutud hind ei olnud õige. See on meie jaoks täiesti ebaloogiline, aga kui neil on korduv kogemus, et turist, kes alguses pole huvitatud, lõpuks ikkagi nende kauba või teenuse ostab, siis tekibki selline loogika. Turist, kes lihtsalt ignoreerib ja midagi ei vasta, tundub tõeliselt lootusetu juhtum. See, et algselt pakutav hind on 5-10 korda kallim hinnast, mida maksavad kohalikud, on tavaline, seega kaubelda tasub. Riiklikel turismiobjektidel on isegi ametlikus hinnakirjas turistide hind 10 korda kallim kohalike omast. Sellest tulenevalt ei ole Egiptus väga odav sihtkoht, kuid Euroopast soodsam on ta kindlasti. 

Egiptuse inimesed on tegelikult sõbralikud ja heasüdamlikud, kui nendega lähemalt tuttavaks saada. Juba lühikese vestluse jooksul võib saada teada palju inimese isiklikust elust, raskustest, unistustest ja suhtumisest valitsusse. Kohalik graafiline disainer ütles, et egiptlased on tolerantsed ja võtavad enda riiki lahkelt vastu näiteks teistest Aafrika riikidest saabunud põgenikke, keda on praeguseks juba päris palju. Tõsi, kogu 5 miljonit Gaza sektori elanikku valitsus vastu võtta ei soovi, kuid arvestades Egiptuse  enda 100 miljoni suurust elanikkonda ja majanduse veidi kehva seisu oleks see ilmselt riigile üle jõu käiv ülesanne ka.

Turistidesse suhtutakse hästi, sest kohalikel elanikel on hädasti vaja raha, mida nad majandusse toovad. Egiptus on suurepärane sihtkoht ka algajale seljakotiga reisijale, sest on arengumaa kohta küllaltki arenenud ja turvaline - kui võrrelda näiteks minu esimese Euroopa-välise seljakotireisi sihtkoha Etioopiaga. Loomulikult tasub siiski enne või reisi ajal mõnda reisijuhti (mul oli digitaalne Lonely Planet tahvelarvutisse ostetud) ja/või Wikitravelit lugeda, viia end kurssi erinevate võimalike petuskeemidega ja olla ringi liikudes alati tähelepanelik ning võõraste kohalike jutu suhtes skeptiline!


Suur Püramiid varahommikul

Video: Giza püramiidide valgusshow


 

14. päev, 22.11. Tagasi Kairosse. Püramiidide valgusshow

Kolmapäeval lendame EgyptAiriga tagasi Kairosse. Luxori lennujaama saame taas kogeda "lahkust" Egiptuse moodi. Söögivalikud lennuootealas piirduvad tillukese kohvikuga, kus valikus on ainult võileivad ja popkorn. Kui oleme võileivad ära söönud ja istume edasi pinkidel, siis küsitakse, kas soovime tasuta popkorni, mis masina tühjaks tegemise järel üle jäi. Oleme nõus. Kui oleme selle ära söönud, siis tullakse ja küsitakse, et kas me palun kirjutaksime positiivse arvustuse Facebooki - vastutasuks popkorni eest. Seda ütleb see mees selliselt, et keelduda ei saa. Kui ütlen, et ei leia seda lehte Facebookist, siis ka siis ei anna ta alla. Ta otsib mu telefonist ise selle üles. Postitan positiivse arvustuse ära, kuid kuna tegelikult on see kohvik paras pettumus, siis pärast Kairos olles kustutan arvustuse ära. 

Kairos sõidame lennujaamast Uberiga samasse püramiidide juures asuvasse hotelli, kus olime viimati. Hotellide broneerimine on Egiptuses väga lihtne - valik majutuse broneerimise veebisaitidel on väga suur - ja 1-2 päeva ette on hinnad sooduspakkumiste korral isegi soodsamad, kui pikalt ette broneerides.

Õhtul lähen vaatama Giza püramiidide valguse ja heli show'd, mis on uhke, aga veidi aegunud - kui vaadata 1977. aasta Bondi filmi "Spioon, kes mind armastas", siis on see efektide poolest sarnane ja heli poolest täpselt sama, nagu seal filmis. Seega on ka show ise ajalooline kogemus. 


Suur Khufu (Cheopsi) püramiid

Giza püramiidid

Püramiidide valgus- ja helishow oli võimas, aga veidi naljakas kogemus

Valgusshow audio oli pärit 70ndatest ja oli tolle aja Hollywoodi-filmide stiilis

Heliosa kontseptsioon oli Sfinx "jutustamas" Egiptuse ajalugu

Valgushow'd saab tasuta vaadata ja kuulda lähedalasuvate hotellide katuserestoranidest, kuhu saavad sööma minna ka need, kes nendes hotellides ei ööbi, seega piletit pigem pole mõtet osta

Video: Luxori õhupallilend

 


laupäev, 6. jaanuar 2024

13. päev, 21.11. Õhupallilend, feluccasõit, Karnaki ja Luxori templid


Teisipäeval teeme varahommikul õhupallilennu Kuningate Oru lähistel. See on tõeliselt muljetavaldav, väga rahulik ning meeldiv kogemus. Võin oma kogemusest öelda, et tuulega helikopteriga Tallinna kohal lennata oli palju ekstreemsem.

Seejärel sõidame üle jõe ja käime ühes maailma suurimas pühakojas - Karnaki templis. Taas on seal valvurid või töölised, kes pakuvad võimalust minna vaatama suletud alasid, kus just renoveerimistööd käivad. Seekord ei lase me end ära rääkida.

Ühtlasi juhtub, et politseiniku-sarnase vormiga valvur jälitab ja hüüab ühte ameeriklast, kes on roninud kuskile, kuhu tegelikult ei tohi ronida. Lõpuks saab ta teda kätte. Arvan, et nüüd tehakse talle küll trahvi, kuid selle asemel pakub valvur hoopis talle jällegi võimalust raha eest kuskile keelatud alale minna. Seda võimalust ta ei kasuta, kuid pärast räägib meile, et ka tema ise arvas, et nüüd tuleb trahv, kuid kõik siin ainult tahavad raha eest mingeid teenuseid pakkuda.

Pärast Karnaki teeme päikseloojangu felucca-sõidu Niilusel. Kõigepealt lepime ühe vanema mehega tema purjeka peal kokku hinna ja ka selle, et sellele ei lisandu mingeid muid tasusid, sh tippi. Ainus, mis lisandub juhul, kui me tahame ja kui on vaja, on mootorpaadiga purjeka tagasi sadamasse tõmbamine, kui see tuulevaiksel õhtul enam tagasi sõita ei saa. 

Kui tehing on kokku lepitud, siis selle mehe asemel tuleb purjekat juhtima hoopis 20ndates noormees, kellele me just enne oleme sadamas öelnud, et me tema teenuseid ei vaja. Selgub, et tema on selle purjekaomaniku teenistuses ja tema töö ongi purjeka eest hoolitseda, turiste meelitada ja siis neid ka sõidutada.

Kuna tuult ei ole ja me lihtsalt paigal loksume pea tund aega, siis kogu aja ajan laevapoisiga juttu. Ta elab Luxori teisel kaldal, nagu meiegi. Ta isa on juba ammu surnud. Neil on oma maja, kus elab tema ema, kes hoolitseb ta õdede-vendade eest. Tema käib siin tööl, et aidata peret üleval pidada. Kuna ta on pidanud juba lapsest peale töötama, et aidata peret üleval pidada, siis võimalust ülikooli minna ei ole tal olnud. Tal on tüdruksõber USA-s, kellega ta kohtus juba pea aasta tagasi, kui too turismireisil oli. Nad kirjutavad teineteisele iga päev ja iga poole aasta tagant käib ta tal külas. USA-sse kolimise plaani ega võimalust tal ei ole ning ta tüdruksõber ei taha ka Egiptusesse kolida. Ta ütleb, et kui ta peaks kunagi naise võtma, siis ehitaks ta ema majale teise korruse peale ja elaks temaga seal. 

Kui tund aega hakkab täis saama ja soovime maha minna, siis hakkab ta meilt lunima jootraha. Ta ütleb, et ta ju rääkis oma raskest saatusest ja et jootraha ongi tema peamine elatusallikas. Ma ütlen, et meil oli laeva omanikuga kokkulepe, et mingit jootraha ei lisandu ja ma arvan, et kokkuleppeid peaks austama. Lõpuks annab ta alla ja jätab viisakalt hüvasti. Lähme maha seal, kuhu laev on triivinud - ainult paarsada meetrit allavoolu. Peagi selgub, et see on suletud ala, kus värav on lukus. Õnneks valvur laseb meid sealt välja. Kapten aga jääb üritama pika aeruga kaldalt lükates feluccat uuesti ülesvoolu sadamasse saada.

Vahepeal on päike juba loojunud. Pimedas avastame Luxori kesklinnas asuvat Luxori templit. See on valgustatuna tõeliselt muljetavaldav. Huvitav asjaolu on see, et pärast seda, kui Vana-Egiptuse jumalaid seal kummardati, kasutati templit alates 4. sajandist kristliku pühakojana ja alates 6. sajandist islami pühakojana. 13. sajandil templi ühele küljele ehitatud mošeed kasutatakse tänase päevani (sellel on eraldi sissepääs), mis tähendab, et seda kompleksi on kasutatud pühakojana 3400 aastat järjest. Tegu on maailma vanima hoonega, mis on siiani vähemalt osaliselt kasutuses (muuks, kui ainult turismiobjektina). 

Pärast seda käime turul õhtust söömas ja sõidame paadiga üle jõe enda majutuskohta tagasi.

Päiksetõusu ajal kogunesime kohta, kus moodustati autokolonn õhupallilennule minevatest autodest

Memnoni kolossid on 2 Amenhotep III kuju, mis jäänud alles tema 1350 e. Kr. rajatud templist

Meie olime valinud 2. õhupallilennu hommikul, et ei peaks nii vara ärkama

Õhupallilennud toimuvad ainult hommikuti, kuna siis on enamasti tuulevaikne

3 õhupallilennu pakkujaga paralleelselt läbi rääkides sain hinna 60 USD/in ehk 56 €/in peale 

Eelmisel hommikul olid lennud ohtliku tuule tõttu ära jäänud

Õhupallilennu ajal õhus ollakse tavaliselt vaid pool tunnikest

Kõigepealt tõuseme rahulikult pea-aegu otse üles

Siis räägitakse meile ümbruses paistvatest vaatamisväärsustest

Hatshepsuti surnutempel, 15. saj. e. Kr.

Arvasime, et lennul on külm, kuid tegelikult tuult polnud ja päike paistis

Ramsesseum ehk Ramses II surnutempel, 13. saj. e. Kr.

Üleval öeldakse kõrgus ja küsitakse, kas kõik on rahul - kõik vastavad jaatavalt

Isegi kõige kõrgemal oli väga rahulik ja turvaline tunne

Vahepeal teeb õhupallijuht meie lõbustuseks teatud rütmiga leeki lastes muusikat

Seejärel hakkame vaikselt alla tulema

Potsatame üsna lähedale kõrbesse, kus kohalikud abilised õhupalli korvist kinni võtavad, et kõik välja saaksid tulla

See on juba vaade meie majutuskoha katuselt

Luxori varasem nini oli Teeba. Samas kohas on linn juba alates 1400 a. e. Kr.

Luxori läänekaldal Vana-Egiptuse ajal asustust ei olnud

Nüüd on seal idakaladast taskukohasemad majutus- ja söögikohad turistidele

Uhkemate faluccadega oli võimalik ka mitmepäevast Niiluse kruiisi teha

Sellised värvilised mootorpaadid viisid meid edasi-tagasi üle jõe

Autod ja hobuvankrid olid Luxori liikluses üsnagi võrdsel kohal

 Karnaki Amon-Ra templi sissepääs

Templi ehitust alustati 2000 a. e. Kr. ja järjest ehitati edasi kuni 30 a. e. Kr.

Tegu on teise kõige külastatavama kohaga Egiptuses Giza püramiidide järel

Umbes 30 vaaraod andis oma panuse Karnaki templite ehitusse

Khonsu templi värav, kust viis Luxori templini 2,7 km pikk sfinkside avenüü

Karnakis oli ka omal ajal Amenhotep IV tempel, kes üritas ühe jumala usku juurutada

Karnak templikompleks on suurim religioosne hoone, mis eales ehitatud

Kogu ala on 1,2 km². Siin filmiti näiteks 1977. Bondi filmi "Spioon, kes mind armastas"

Kuninganna Hatshepsuti obelisk

Karnaki Amun Ra templis

Karnaki vaade

Karnaki templi Püha järv kaevati 15. sajandil e. Kr.  

Seda kasutasid preestrid rituaalseks pesemiseks ja seal elasid pühad haned

See kuninganna Hatseptsuti obelisk püstitati uuesti 2022. aastal


Ka paljud sambad on restaureerimise käigus uuesti püstitatud

Peajumal Amuni templi Suure Hüpostiili saali sambad

Sfinkside rivi Amuni templi ees

Päikseloojangu felucca sõit Niilusel

Felucca tegelikult ei sõidagi, vaid lihtsalt loksub tuulevaikuses allajõge

Lõpuks läheme seal, kuhu vool on felucca kandnud, maha, kuna tagasi saamine pole nii lihtne (peaks tellima mootoriga paadi tõmbama)



Luxori tempel ehitati umbes 1400 a. e. Kr.

Temple pühendati Teeba kolmainsusele - isale (Amun), emale (Mut) ja pojale (Khonsu)

2,7 km pikkuse Sfinkside avenüü Luxori templi poolne osa

Templis peeti vanasti tähtsat iga-aastast religioosset Opeti festivali

Luxori templi obelisk ja kuu

Sissepääs pühamusse

Luxori templi sambad

Luxori turg