Sunday, March 18, 2018

8. päev, 22. veebruar. One Night in Bangkok


Olles jõudnud tagasi Bangkokki, lähen hommikul hostelist välja koos sakslase Christopheri ja tema tüdrukuga. Käime kohalikus Hiinalinnas, naudime ilusat päeva pargis. Koos varaanidega, kes seal tuvide vahel ringi kõmbivad. Ja kohalikega, kes muskleid pumpavad.

Siis aga hakkab hämarduma ja liigume kohalikule punaste laternate tänavale. Ikkagi Bangkoki üks põhivaatamisväärsusi. Loendamatute go-go baaride järel jõuame kohta, kus töötavad tüdrukud 7Eleveni ees lihtsalt karjakesi plasstoolidel istuvad ja kliente ootavad. Meist neile teenistust ei tule, läheme hoopis koos Khao Sani tänavale õhtust sööma. Juba järgmisel hommikul lendan tagasi Eestisse.

Neid päevi Siem Reapis, kõiki lahedaid uusi tuttavaid, muljetavaldavat Angkori iidset linna, millest mul kuidagi küllalt ei saanud, kuuma ilma veebruarikuus ja jahutavat hosteli basseini meenutades läheb mul aga siiani seest soojaks. Just selline üks õige reis peabki olema.


Soovid abistavat kätt?

Kohalikud rauda pumpamas

Romantiline sõit koos varaaniga

Bangkok "Central Park"

Bangkok võib olla täitsa kena, kui õige nurga alt vaadata!

Päikseloojangu avenüül

Linn täis sagimist

Märgatud go-go tüdrukuid!

Christopher kõnnib tormakal sammul go-go baaride vahel

Naised, kes teevad öösel tööd!
Reis läbi! Lõpetuseks pilt koos Christopheri ja tema tüdrukuga Lumpini pargist

Sunday, March 4, 2018

6. päev, 20. veebruar. Kohalikega järve ääres


Kohalik neiu, kellega olen eelmisel õhtul tuttavaks saanud linna peotänaval, kus ta minuga ühe baari ukse juures juttu alustab, kutsub mind koos oma sõbrannaga järve äärde. Olen nõus ja nii ta korjabki mu oma võrriga minu majutuskohast peale. Ta nimi on Sopõõn, ta on inglise keele õpetaja ja on vahepeal elanud ka Euroopas. Ta on väga rõõmsameelne, energiline ja haritud ning räägib erinevalt enamikest kohalikest suurepärast inglise keelt. Ta sõbranna ei räägi üldse, ainult naeratab kogu aeg. Sellegipoolest veedame mõnusalt aega järve ääres, nad on söögiks kaasa võtnud ka riisi ja kana.

Peale pikka päeva järve ääres käin oma öömajas riideid vahetamas ja seejärel lähen Sopõõni juurde koos tema sõbrannaga õhtust sööma. Saan teada palju huvitavat kohaliku kultuuri ja tavade kohta ja sedagi, et Sopõõn on tegelikult poolenisti lao (Laosest pärit). Kuna juba järgmisel hommikul pean hakkama tagasi Bangkoki sõitma, siis seekord õhtu väga pikaks ei lähe. Järgneb südamlik hüvastijätt, mälestuseks saan kaasa Sopõõni playlisti.


Sopõõn!

Toit!

Järv!

Rannatelgid!

Sopõõn tagantpoolt

Järjekordne päikseloojang

Yean ja Sopõõn

:: Sisesta mingi kommentaar selle pildi kohta ::

Sopõõni tsikkel

Järjekordne täiendus minu suveniirtaldrikute seinale!

Õhtusöök Sopõõni juures

Viimne õhtusöömaaeg... Kambodžas

Sunday, December 31, 2017

5. päev, 19. veebruar. Angkor vol 3 ja tants linnatänaval

Kolmandal päeval lähen Angkorisse taas jalgrattaga, kuid seekord koos Luisiga Tšiilist, kellega olen ka hostelis tuttavaks saanud. Ta on pikemalt mööda maailma ringi reisimas ja plaanib umbes poole aasta pärast jõuda korraks ka Eestisse. 

Õhtul veedan aega kohalikul peotänaval, kus sooja ilma tõttu inimesed veedavad aega ka tänaval baaride ja ööklubide vahel. Tänaval on muusika mõistlikult valju, nii et saab omavahel ka juttu ajada. Kohalik atraktsioon on väike suveniirimüüjast tüdruk, kes tantsib nii, et kogu rahvas tänaval elab talle kaasa. Ning vahepeal ostab suveniire. Ostan minagi talt mälestuseks käepaela. Vahepeal lüüakse ka tänaval tantsu ning ega mina ka sellest kõrvale saa jääda. Kõige meeldejäävam hetk on see, kui tantsima kogu tänavatäie rahvaga samade tuntud liigutustega „Macarenat“.


Luis põhimõtteliselt toitus puuviljajookidest

Ahv tee ääres toitus kookostest

Hiina gruppi veeti ringi tuk-tukides

Värav eelmiselt pildilt oli ka kohaliku raha peal

Tulge võtke natuke Leod!

Maal kohalikust "ujuvast külast" 
"No money, no honey!" '





Koolipäeva lõpp

Üks tempel asus mäe otsas 
Ja veel üks suurepärane päikseloojang



Täiskuu juba tõuseb

Ööturul

4. päev, 18. veebruar. Gängiga Angkoris

Teisel päeval lähen Angkorisse tuk-tukiga koos seltskonnaga hostelist, kuhu kuuluvad sakslane Felix, hollandlanna Celeste ja prantslane Sebastien. Seekord jõuame päikesetõusuks Angkor Wati juurde. Päikese tõus templi tagant on suurepärane vaatemäng.


Päike ja Angkor Wat

Hommikusöök templi hoovis


Põhiline kehtiv raha oli USA dollar, kohalikku raha kasutati pigem vahetusraha tagasi andmiseks

See oli meie ülimuhe tuk-tukijuht


Lõunapaus. Keskpäeval oli ikka selgelt üle 30 kraadi


Söögikohas ajasin juttu kohalikega, kes seal töötasid ja nad kutsusid mind külalisena nende lõunasöögilauda 
Celeste proovib mööda ühe templi seina üles ronida


Mina, Sebastien, Celeste ja Felix

Kohalikud maalid

Midagi soolaadset

Kohalikud pillimehed


Celeste leidis omale sõbra




Mõni tempel oli endiselt kasutusel


Kohalik õlu

Kohalikku suveniirimüüjat norimas



See lõvi tuletab meelde ammuseid hiilgeaegu...