esmaspäev, 13. veebruar 2012

98. päev, 25. jaan. Kunstituur. Metroo-äri

 L: Mõnus jahe päev. Käin kuulsal Buenos Airese sarkofaag-kalmistul, sh Evita Peroni hauda vaatamas. Selle sama, kes muusikalis „Evita“ laulis „Don´t cry for me, Argentina!“ (päriselt ta ei laulnud).  







Peale seda astun sisse kunstimuuseumisse, kus on Argentiina klassikaline kunst ja kultuurikeskusesse, kus on moodsa kunsti väljapanek. Saan korraliku kunstilaksu.



Tagasiteel metroorongis näen midagi imelikku. Vagunisse siseneb mees, kes paneb iga vaba koha peale paki rasvakriite ja läheb ära. Mõtlen, et ei tea, kas ta haarab omale kohti või midagi. Mõne aja pärast aga siseneb teine mees ja korjab nad kõik jälle ära. Hästi. Istun ümber teise rongi peale, sõidan natuke. Vagunisse tuleb tüüp väikeste peeglitega ja kuna kõik kohad on võetud, siis poetab igale kolmandale inimesele sülle peegli. Sealhulgas mulle. Ja seekord näen: osad inimesed võtavad kätte, uurivad neid peegleid. Mina igaks juhuks ei puutu, lasen põlvedel lebada. Ja kui teine mees neid ära korjama tuleb, siis üks härra ostabki neid lausa 2 tükki. Selge, ongi selline bisness. Huvitav, kuidas inimesed reageeriksid, kui sellist asja Tallinnas trollis tehtaks?




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar