esmaspäev, 20. veebruar 2012

114. päev, 10. veebr. Llao llao looduspark. Pärastlõuna argentiinlannadega

L: Meie viimane päev Bariloche’s. Võtan ette bussiretke lähedal asuvasse Llao Llao – lugeda „shao-shao” – loodusparki. Bussijaamas palub mul üks välismaalane täita ankeedi. Kuigi algul ütlen, et mul on kiire, sattume sama bussi peale ja mul pole pääsu. Erinevad küsimused hostelieelistuste kohta panevad mind küsima, kas ta plaanib hostelit avada. Selgub, et nii see ongi. Uurin tema kohta lähemalt – selgub, et ta on 2 aastat ise mööda maailma rännanud. Nüüd on tal juba 3 last ning ta on maalilise Bariloche valinud välja kohaks, kus oma tüdruksõbraga paigale jääda ja hostel avada. Kui ta bussist maha läheb, soovin talle edu.



Jõuan kohale ja hakkan mööda jalutusrada kõndima. Näen ühte tüdrukut fotokaga filmimas kuidas teine midagi hispaania keeles seletab. Astun tüdruku selja taga kaadrisse ja lehvitan. Tüdrukud naeravad ja hakkavad minuga inglise keeles  rääkima. Saan teada, mis üks seletas kaamerasse. Nimelt et tema selja taga on ainus oranžide puude mets maailmas. Teine oli Jaapanis, aga see põles maha. 


Selgub, et Julia ja tema sõbranna on just keskkooli lõpetanud ja hetkel on neil suvevaheaeg. Julia on Buenos Airesest, sõbranna Barilochest, kuid mõlemad kavatsevad asuda BA-sse ajakirjandust õppima. Nad on teel Salajärve – nii on selle nimi – äärde, et kohtuda sõbrannadega ja kutsuvad ka mind kaasa. Nende üllatuseks ma nõustun.


Järve ääres joovad nad matet – Argentiina teed, mida juuakse spetsiaalsest mate-puru täis kruusist – kuid limonaadiga ja pakuvad seda ka mulle. Mate on kurikuulsalt mõru, seega olen natuke elevil. Maitsen. Mõru maitset on tunda, kuid koos limonaadiga on see täitsa mõnus. Saan teada, et kui võtad matekruusi vastu, siis pead selle ka tühjaks jooma. Joon. Kruus käib veel mitu korda ringi, iga kord valatakse uuesti limonaadi täis.

Kalimba-pill

Välja vupsavad kaks pilli. Üks on selline väike puust poolkera keeltega, mida näppudega tinistada – selle nimi öeldakse, et kalimba. Uuring Google`ist näitab, et see pill on tegelikult pärit Aafrikast. Teine on mingit sorti puhkpill, millest mina ühtegi heli kätte ei saa – quena. See on traditsioonile indiaani-päritolu Argentiina pill.

Quena-pill
 Lõpuks teeme veel mõned pildid, liigume bussipeatusse ja sõidame kõik koos bussiga linna tagasi. Lasen neile MP3-mängijast Eesti muusikat ja vähemalt Leslie da Bass neile meeldib. Kuna on reede ja ühel neist viimane päev Bariloches, plaanivad nad õhtul välja minna. Argentiinlastele omaselt kavatsevad nad enne teha väikse uinaku ja alles kell 12 öösel kokku saada. Peale seda kestab pidu võib-olla hommikuni välja.


Jätan nendega soojalt hüvasti ja lepime kokku, et hoiame kontakti Facebook´i vahendusel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar