A: Kui me Aasias sõitsime bussidega 6-8 tundi, tundus see täiesti normaalne. Meie jaoks olid vahemaad ikkagi veidi suured (võrreldes Eestiga muidugi). Aga nüüd, et kuhugi Argentiinas saada, kestab reis 12-24 tundi. Nii me alustasime El Chalten’ist teekonda Barilochesse, mis kestis kaks päeva ühe vaheööbimisega väikeses linnas Perito Morenos. Esimesel päeval sõitsime kuskil 13 tundi ja järgmisel 12. LP ütleb Ruta 40 kohta, et kui sulle meeldivad üksluised vaated (ehk siis ainult stepp), siis võta buss, aga kui mitte – lennukiga saab kohale 3 tunniga. Nali-naljaks, aga nii see oli.
 |
| Bussi istmekate. Igal pool müüdi ka nokamütse, t-särke jm. selle märgiga |
Kogu teekond oli täpselt samasugune, asustamata stepp, stepp, stepp, uuuu… vahepeal oli ojake! Nii et aknast vaatamine lõpuks tõesti tüütas ära, kuid vaade oli muidugi erakordne. Sellist sinepivärvi maastik, väga kuiv, taustal mäed. Tee ise oli väga halb – kruusatee, mistõttu bussis oli koguaeg tolm. Ma ei teagi, mis me bussis tegime, aeg liikus suhteliselt kiiresti. Vahepeal võtsin välja sõnastiku ja üritasin moodustada mingeid lauseid. Leo enamuse ajast kuulas muusikat, magas või vähemalt üritas seda, sest mina tahtsin juttu rääkida, nagu tavaliselt!
 |
| Silt: "Tere tulemas Siberi peatusse" |
Kella 21 ajal jõudsime Perito Morenosse – jah, sama nimega mis too liustik sadu kilomeetreid lõuna pool - otse hosteli ette. Käisime poes, et osta võiku materjali järgmiseks päevaks ja läksime magama. Hommikul tõusime, istusime bussi ja me teekond algas taas. Õnneks sel korral oli buss pooltäis ja sõitsime mööda asfalteeritud maanteed.
 |
| Perito Moreno linn, kus puhkasime 1 öö |
 |
| Suvaline väikelinn, kus tegime vahepeatuse |
L: Ei saa mainimata jätta, et teisel päeval oli bussis ka lõbus giid, kes rääkis Argentiina järvistust, kuhu päeva teises pooles jõudsime, käis ükshaaval kõik läbi, et soovitada neile, kus Bariloches ööbida, mida teha, jne. Kuigi ta oma teenuseid ei surunud peale, siis ta ei varjanud, et tema huvi oli ikkagi väike vahenduskasu broneeringutelt ja tasu mingite firmade reklaamimise eest. Mingi hetk läks ta tülli ees istuva jaapanlasega ja emotsionaalselt rebis mingisuguse paberi tükikesteks ja viskas need laiali. Ladina temperament.
 |
| Sama numbrimärgiga buss, mida pildistasime 1600 km lõunas Rio Gallegos |
 |
| Maastik muutub, kui jõuame Argentiina Järvistusse |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar