L: Buenos Aireses on jaanuari lõpus kesksuvi – nimel asume ekvaatorist lõuna pool, umbes samal laiuskraadil, kus Euroopas on Hispaania. Palavus läheb iga päevaga hullemaks, seega ei jõua me oma hostelist mitu päeva eriti kaugele - ainult pizzat/võileivamaterjali ostma ja tagasi. Ostan piletid kaugemal lõunas (lõunapooluse juures) asuvasse Patagooniasse, et pääseda palavuse käest.
Meie hostelis lööb samamoodi aega surnuks üks ameeriklanna (sündinud Filipiinidel), kes USAs pikemalt tööta olnuna otsustanud 3 kuud veeta Buenos Aireses ja 3 kuud Rio de Jaineros ja üks hollandlane. Hollandlane (kuigi vestlesime mitmeid kordi, siis ta nimi jäigi küsimata) tuli Argentiinasse juba 2 aastat tagasi, kohtus kohaliku naisega, kellega sai lapse, kuid nüüd on lahus ja naine isegi ei näita talle tema last. Nagu ta ise ütleb, on ta elu ladina-ameerika seebikas. Ütleb, et argentiina naised on hullud ja nendega ta enam tegemist ei tee. Nüüd aga on tal tüduksõber Brasiilias, kellega ta pea iga õhtu/öö internetis suhtleb. Lootuses siiski millalgi oma last näha, otsib ta tööd Buenos Aireses, kuigi ta üsna kibestunult ütleb, et Argentiinas pole mitte midagi head – toit on üksluine, inimesed ebaviisakad, kõik asjad lagunevad.
Hiljem aga satub ta hostelipersonaliga raksu, kui need kõigepealt talt oldud päevade eest rohkem raha küsivad ja siis ütlevad, et odavaid kohti enam pole, nii et ta on sunnitud hostelist välja kolima. Samas tol ööl on meie toas mitu voodit vaba. Mõnel ikka ei vea...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar