Me merelinnas oleme,
kus päike tõuseb vara,
ja sestap kohe tõuseme,
sest linnud teevad kära.
Ükski kõrvatropp ei aita sind,
„Sa igavene sunnik
Sul teha on suur tööde hunnik!“
Teel söögiotsingule,
me ei kohta kedagi,
vaid väikseid nokkivaid linde
ja mõnda tuvigi.
Kõik söögimajad kinni,
sest vahetuvad nad:
kes päeval kinni,
see õhtul teenindab.
Peagi saame süüa:
Riis, omlett - nii maitsetu ja leige
Me ei sea kõrget telge.
Peale pikka kannatuse rada
Lõpuks täname müüjat
Päike väljas kõrgel paistab,
Sestap teeme uinaku
Ja õhtul jälle söögipooliku:
Krevett, kalmaar ja teine mereollus
Me kõhtu täidab rõõmuga.
Pole öelda muud:
„It tasted very good!“
Päike loojub, ilm on soe,
sulistame soojas vees.
Rahval aga suured silmad ees,
Annal seljas on trikoo!
Kas ta on mingi Kokokoo?
Teised vees on riietes:
särk ja püks ja müts ja suss.
Kuid mina pole mingi kubujuss.
Ennast häirida ei lase,
ujun nagu meistriklassi tase.
Pimeduse ajal filmi vaatame,
Pärast seda tuttu läheme.
Unenägusid me ootame,
„Head ööd“ kõigile nüüd soovime.
L: Põhimõtteliselt nii, nagu Anna nii poeetiliselt kirjeldas, meie päevad rannas mööduvad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar