84. päev, 11. jaan. Salaagent Y59.

A: Kui Salaagent Y59 hommikul ärkas, ei teadnud ta, mis ebameeldivused teda päeval tabavad. Miski oli valesti. Eelmisel õhtul üritas ta esmajärgulisi riigivaenlasi elimineerida spreiga, kuid tundus, et see ei töötanud. Vaenlane Msq1980 otsis terve öö kohta, kuhu rünnata. Ta ei alahinnanud oma oponenti, ning igaõhtune rünnakukoha valimine ja leidmine pakkus talle hasarti. „Lõpuks leidsin!“, mõtles Msq1980. Ta maandus salaagent Y59 silmalaule ja ajas oma mürgi sisse, piisavas koguses verd imenud, lõpetas ta eduka missiooni ja lendas staapi. Y59 avas silmad ja hõõrus neid. Üks silm oli täielikult paistes. Y59 ruttas peegli juurde, vaatas ja jäi kurvaks. „Nagu oleks peksa saanud!“

Agent Y59  kõrval magas tema sõbranna, kes muidugi ei teadnud, et tema kaaslane töötab salaagendina juba mitu aastat ning peab võitlust bioloogilise kriminaalmaailmaga. Y59 saadeti kodumaalt 3 kuuks Aasiasse, kus ta pidi uurima erinevate vereimejate võtteid, et neid hiljem kahjutuks teha kodumaal. Nimelt, olid juba Malaid muutunud teatavate isendite vastu immuunseks ning see pakkus meie valitsusele huvi. Y59 sai ülesandeks võtta kaasa sõbranna, et muuta oma kohalolemist Aasias vähem kahtlaseks. Niisiis aasta enne reisi alustas Y59 sobiva partneri otsimist. Ta otsustas vanema naise kasuks, kuna nemad on veidi meeleheitlikumad ja usuvad „muinasjutuprintsidesse“. Ja nii läkski, et sõbranna, toimikutes koodnimega A27, nõustus reisile minema, kahtlustamata Y59 tõelisi kavatsusi.

-Issand, mis su silmaga juhtus? küsis A27.

- Ah, lihtsalt sääsk!, üritas Y59 maskeerida oma tõelisi tundeid. Ta teadis, et see oli keegi Msq grupist, aga ei saanud midagi kommenteerida.

- Õudne, nad juba hammustavad silma! On seal üldse, mida imeda….?!

A27 ei eeldanud vastust ja hakkas hommikutoimetusi tegema. Täna oli neil plaanis sõita Port Dicksonist Melakasse ja asjad vajasid pakkimist.

- Ma lähen korraks jalutama, ütles Y59.

- Me ju lahkume 20 minuti pärast, kas sa polegi kõike näinud?

- Ma teen veel mõned pildid rannast!

Y59 tegelik mõte oli minna randa mahajäetud hüttide juurde, et hävitada Msq peakorter. Tema silm tõestas, et asi vajab kiiret rünnakut. Aeg oli selleks ideaalne, 20 minutiga saaks ta hakkama ja nad lahkuks kohe bussi peale. Vasturünnak ei jõuaks toimuda, ja kui toimukski, oleks väikene võimalus, et ta selle üle elaks. Msq’d kandsid edasi viirusi: malaaria polnud enam nii ohtlik, nagu Dengue Fever, mis jõudis inimeste organismi ja jäi sinna püsivalt. Inimesed, kelle veri hüübis kiiresti, olid immuunsed nende vastu. Kaks immuunse inimeste järglast aga ei oodanud head väljavaated, ta elaks ainult 15 aastaseks. Seetõttu oli oluline hävitada P (ort) D  (icksoni) suurim Msq peakorter, mille ta leidis mõned päevad tagasi ja ootas rünnakuks ideaalset ajastust.

Y59 nägi esimest hütti ning oli  valmis sisenema. Kuid mida ta ei oodanud, oli valve.

- Need raisakotkad on endale koerad võtnud!

PD’s ei olnud eriti koeri, kuna nad kandsid endas parasiite, mistõttu inimesed peksid neid ja said neist lahti. Linn oli täis kasse.

- Tundub, et kaks vaenlast leidsid teineteises tuge. Ma pean sellest kiiresti staapi teatama!, mõtles Y59.

Koerte ja Msq’de kooslus oli hirmuäratav. Sellise kombinatsiooniga saaks nad inimestest jagu. Y59 ei jõudnud kaua oma mõtteid mõlgutada, kui kaks mitte suurt, kuid agressiivset koera jooksid ta poole. Y59 sai ohust aru ning hakkas ära jooksma, kuid tagaajajad olid kiiremad. Nad urisesid ja haukusid ta kannul, kuni ühel õnnestus Y59 jalast haarata ja seda hammustada. Tühjas rannas oli kuulda karje. Valust halvatud võttis Y59 oma viimase jõu ning jooksis hotelli. Ta vaatas tagasi, keegi ei ajanud teda taga. Missioon luhtus, Msq peakorter jäi alles. Kuid sinna jääda ta enam ei saanud, kuna oli paljastatud. Ta võttis korraks hinge, rahustas end maha ja läks tuppa.

- Mis sul nii kaua läks? Kas sa eksisid ära….?

- Ah, ei. Niisama vaatasin ringi.

- Kas said mõne pildi?

- Pildi?

- No sa läksid ju pilte tegema.

Oh, mõtles Y59, milline rumalus niimoodi vahele jääda.

- Ilm polnud kõige sobilikum. Me peaksime bussi peale minema.

Y59 ja A27 panid kotid selga ja läksid bussipeatusesse.

- Kuhu sa kiirustad, ma ei jõua nii kiiresti järgi! Hingeldas A27 tema taga.

Y59 ei vastanud midagi, vaid kõndis otse edasi. Ajastus oli jällegi ideaalne. Buss tuli kohe ette ja nad sõitsid järgmisesse sihtpunkti – Melakasse.

Melakas leidsid nad kiiresti öömaja. Õnneks ei tahtnud A27 kohe välja minna ja Y59 ütles, et läheb toitu otsima ja veidi linna vaatama. A27 pidas seda imelikuks, kuna ta sõbra silm oli esiteks paistes, ja teiseks, neil polnud kombeks reisimisepäeval mööda linna seigelda. Kuid ta ei omistanud sellele tähtsust ja asus hoopis uudiseid lugema.

Möödusid mõned tunnid ja A27 hakkas muretsema, Y59 oli kauaks linna jäänud. Samal hetkel astus Y59 uksest sisse.

- Kas sa süüa tahad?

- Kas sa ei toonudki? Sa läksid ju toitu hankima! Mida sa tegid?

- Niisama, vaatasin ringi!

See oli juba teine viga sel päeval! – Ma ei saa neid endale lubada – mõtles Y59. ta astus toast välja ja mõne aja pärast tuli valmistoiduga tagasi.

- Ta märkas minu pikka eemalolekut!

Nii kui Agent Y59 Melakasse jõudis, teadis ta, et peab kiiresti staapi teatama hommikustest sündmustest, Y59 leidis kaardilt staabi ja ruttas sinna. Üksikasjalikult raporteeris ta PD’s toimunud asjadest. Kõik pandi kirja, võeti vereproov, kontrollimaks, et ta mürgitust ei saanud. Samuti tehti mõned tõestuspildid toimikusse Msq rünnakust ja koera hammustusest. Talle anti viimase vastu antibiootikume, kuna kardeti, et koer võis olla nakatunud elutapvasse haigusesse. Y59 anti uued instruktsioonid. Õnneks sai ta nädal aega end kosuda ja siis pidi ta lendama Lõuna-Ameerikasse uuele missioonile.

- Sa peaksid midagi oma partnerile rääkima oma jalast! Naised on tähelepanelikud!

Jah, Dr.907 oli õigus. Hostelisse naasnud, mainis Y59 koera hammustusest.

- JA SA MAINID SEDA ALLES NÜÜD! MINGI 10 TUNDI ON MÖÖDAS! MIS SUL MÕTTES OLI?

- Ära muretse, ma käisid arsti juures.

- ARSTI JUURES? SA KÄISID ARSTI JUURES MARUTAUDI KAHTLUSEGA JA EI TEAVITANUD MIND. ISEGI SINUST ON SEE ESTUPIDO!!!!!

A27 ei rääkinud pikka aega. Ta ei saanud aru, kuidas sellist asja sai Y59 tema eest varjata.

- Anna andeks, ma arvasin, et sa hakkad liigselt muretsema!

- Mida iganes!!! Järgmine kord kui madu sind ründab, ei ime ma mürki välja!

Midagi polnud teha kui vabandada, kosuda ja magama minna. Hommikuks unustab A27 kõik ära ja me saame jätkata oma teekonda. Sudamerica! Una neuva mision!