Aasta kokkuvõtte (Anna)

A: See aasta on olnud tõeliselt hea. Väga vähe madalaid hetki ja enamus häid ja isegi suurepäraseid. Nagu räägitakse, nii kuidas aasta vastu võtad, nii ta ka möödub. Mina võtsin eelmist aastat vastu oma vanade heade sõpradega (Andres) ja mõne uuega – Mardi ja Leoga.

- niimoodi ka läks, et suure osa aastast elasime kolmekesi: mina, Leo ja Mart. Kindlasti jäävad meelde mitte midagi ütlevad päevad. Lihtsalt väikesed pisiasjad, mis tegid päeva rõõmsaks.

- Õppisin päris palju uut Mardi kohta. Näiteks ei pane ta enamasti oma toa ust kinni, mistõttu tundsin end alati teretulnuna, samuti oli ta suur unimüts. Siiamaani ei saa ma aru, kuidas ta kõike jõudis: töö, kool, tants, pidu ja midagi veel, mis meeles pole. Aga inspireeriv igatahes ta oli/on. PS kes ei tea, siis ta lõpetas cum laude’ga. Mis kõige tähtsam, Mart on üks kõige parem sõber, kelle võib leida. Üks usaldusväärsemaid inimesi, keda ma tean. Arvangi, et Mardi lisandumine minu ellu on olnud üks parimaid asju üle väääga pika aja.

- Muidugi ülikool läks aia taha, aga võib-olla sellel aastal peale puhkust tabab mind uus õppimise soov ja saan selle asjaga ühele poole.

- Eriliseks tegi selle aasta ka uue pereliikme sünd – Mummu. Ma ei kuju oma elu Manni ja Mummuta.

- Elina back on track! Kas pole elu mitte lill, kui su parimal sõbral läheb lõpuks hästi ja kes on leidnud oma rõõmu.

- Õhtud Mihkliga. Mees teab nalja, ja kui mina Mikuga väljas käin, siis puhtalt 100% kristallhambaid näeb. Mõned asjad lihtsad ei vaja kommenteerimist! Ay…….No..

- Minu vahvad töökaaslased. Sellised sõbralikke, toredaid, toetavaid kaaslasi pole varem veel kohanud. Ning kui minu aasta oli üürike koolis, andis see mulle nii palju, et ka 3 lehest jääks puudu. Rohkem nagu pere kui töö.

- Nagu Mart enne kirjas kirjutas - siis kindlasti paadisõit Keri saarele:) Kes oli, see ka teab!

- Minu nupsik-supsik Aia. Veel üks asendamatu inimene, kes vaikselt puges mu hinge ja kellega siiamaani skybis koguaeg lobiseme. PS Aia, viksa oma rott ära! Ta juba haiseb.

- Ja kuigi oma eluarmastust, Marjut, ma palju ei näinud. Oli tore, et üle pika aja leidis ta oma armastuse.

- Ning kui inimestest rääkida, siis muidugi Andres. Minu kaizu. Minu külaskäigud Tartusse poleks midagi väärt, kui sind seal poleks. Kindlasti veel üks inimene, kellele sel aastal olen puistanud oma hinge ning leidnud temas oma parima sõbra.

- Põhjala. Kuigi vahepeal oli juba suur kopp kuskil ees, ei kujutaks ette elu põhjalasteta. Uued näod ja sidemed sai loodud Tallinnas, kuid Tartlased on alati südames. Sellest oli kõige rohkem kahju, et tartlasi nägi vähe, ja iga üritus, mida te korraldasite tundus nii äge, et süda jooksis verd, kui mõtlesin, et mina osa võtta ei saa…

- Minu ema ja isa. Toetavamaid inimesi oma elus ma ei tea. Mida kõike ma ette ei võtaks, usuvad nad minusse ja ettevõtmistesse. Kui ma ütleks vanematele, et tahan saada kosmonaudiks, siis nad ei naera seda välja, vaid hoopis pakuvad võimalusi, kuidas seda unistust kiiremini teoks teha. Kuna vanemad on enamasti alati stabiilselt kohal, siis ei märka nende suurt mõju endale. Kuid nüüd, kus olen 2,5 kuud eemal olnud, tunnen, mida tähendab elada nendest kaugel, kui ei saa rääkida oma pisiasju ja see on raske. Aga just seetõttu hindan neid rohkem. Ja mida vanemaks ma saan, seda rohkem hindan.

- LEO. Mis ma teeksin Leota, ei tea. Võib-olla ka tean. Kuid kuna olen võtnud otsuse oma elu selle inimesega jagada, siis kõiki otsuseid tehes pean arvestama temaga. Kõige positiivsem, optimistlikum, kannatlikum inimene, keda olen kohanud. Ma ei tea, kes saaks paremini minu iseloomuga hakkama, kui Leo. Oma omapärase sarmiga oskab ta muuta minu eriti halba tuju heaks. Suur pealehakkaja, ei karda midagi. Vaatab ainult ette ja mitte kunagi tagasi. Tuleb võtta parim, mis sul on ja seda ära kasutada. „Kes teeb, see jõuab“ – kindlasti käib see Leo kohta. Mitmel rindel korraga ja varrukakäised on alati puhtad! Arvan, et olen seetõttu veidi vähem kriitilisem ja positiivsem. Asjad, mis enne tundusid võimatud polegi enam võimatud, vaid lihtsalt pingutamist väärt. Ning muidugi see reis. Paljud küsivad naljaga pooleks, kas oleme üksteist juba ära tüüdanud? Ei ole. Ja kuigi ma ise ka ei kujutanud, kuidas olla 24/7 ühe inimesega ninapidi, siis nüüd tean, et kui kellegagi olla, siis Leoga. Sest kuigi ma vahel virisen ja vingun, on hetkel need mu elu parimad päevad ja ma veedan need päevad Leoga.

Kokkuvõtteks võib öelda, et minu aasta tegid inimesed. MINU INIMESED! Inimesed, keda ma armastan igat üht omamoodi. Aitäh, ja loodame, et järgmine aasta tuleb veel parem! Lav yaaa