A: Kuna eilne päev oli taastumise päev, siis 2. jaanuar on asjalikum. Lähme ameeriklanna Beckyga sööma ja hiljem jalutame Väike India rajooni. Kuna ilm on liiga palav, siis astume mingeid teosamme. Tundub, nagu oleks kõndinud igaviku, tegelt oleme umbes oma maja taga. Teel Väikest Indiat avastama, leiame palju musti tänavaid, prügi ja tänavatel magavaid inimesi. Nendel samadel tänavatel müüakse puuvilju, jahutavaid jooke ja veel palju asju, mis kahe sekundiga lagunevad. Kuala Lumpur on huvitav linn. Siin elab erinevaid rahvusi nagu hindusid, malaisi, hiinlasi. Kõigil nendel on oma rajoon. Meie elame Chinatownis. Esmapilgul tunduski nagu oleksime sattunud tagasi Hiina. Eriliseks teeb see, et kogu asjaajamine toimub inglise keeles, just rahvuste koloriitsuse tõttu. Seetõttu on siin meeldiv ja stressivaba, võid minna ükskõik kelle juurde ja ta vastab sulle inglise keeles.
Vahepeal satume Bollywoodi kino ette, aga kuna järgmine seanss on alles kahe tunni pärast, jäävad meil india inimeste läbielamised nägemata. Nuuks. Ega seal me kaugele enam ei jõua, Väike India ongi nurga taga – midagi erilist seal me ei näe, majadel pole suurt karakterit ja suundume rongi peale, et jõuda koju. Jah, koju! Sest nüüd on iga ööbimispaik kodu.
L: Õhtul tahan ühest Hiina kohast konna (kes koos madudega söögikoha ees klaaskastis elutsevad) söögiks võtta, aga kui selgub, et see maksab 18 ringgitit (üle 4 EUR-i), siis seekord loobun. Pealegi, konna olen juba Eestis proovinud – nimel pakuti seda Hiina olümpia avamise puhul meil töö juures sööklas. Maitses täpselt nagu praekana, soovitan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar