L: Käin üle jõe esimest korda rahvuspargi keskuses, ostan ära pileti ja vaatan filmi pargist ja uurin muuseumit, kus on huvitavat infot pargis elavate Orang Asli (malai keeles „algsed inimesed“ ehk need, kes elasid Malaisias enne kui malaid sinna rändasid) hõimude kohta. Näiteks, et nende abiellumine näeb välja nii, et mees ja naine lähevad õhtul ühte hütti magama ja kui hommikul ärkavad, siis ongi nad abielus. Või et nad kardavad äikest ja vihma (mis on naljakas, sest kogu aeg sajab). Ja et jumalaid rahustada, torgivad mehed ennast noaga ja tilgutavad verd kaussi, mida siis loobivad laiali. Või et nad ei mata surnuid, vaid panevad nad puu otsa ehitatud spetsiaalsetesse hüttidesse. Näen infokeskuse juures asuvas kuurordis lingi uitamas ka esimest kohalikku imetajat – haukuvat hirve.
Käime õhtul esimest korda ühe meie jõe peal asuva ujuva restorani peal söömas. Hiljem näeme nendes restoranides süües mitu korda eemal nööri mööda jõge ületavaid makaake, ükskord isegi tervet suguvõsa korraga. 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar