Võtsime paadi ja sõitsime üle jõe teisele kaldale. Sellega piirdus lihtne pool. Piiripunktis tuli välja, et on vaja viisat. Leo oli enne lugenud, et EL kodanikud saavad tasuta olla 15 päeva (Mina selles kindel ei olnud ja mäletasin muud informatsiooni, aga arvasin, et Leo teab paremini, sest palju asju võib väikese ajaga muutuda). Niisiis hakkasime viisat vormistama, aadresse välja otsima, koopiad tegema, raha vahetama, ametnikuga läbirääkimisi pidama. Lõpuks maksime kõik ära ja siirdusime kiiremini piiripunktist edasi, sest ametnik nägi juba väga tülpinud ja ärritunud välja.
Leidsime vajaliku transpordi ning pärastlõunal olime juba Chiang Rais.
L: Esimesel õhtul käisime kohe ka Chiang Rai ööturul, kus lisaks igasugustele putkadest müüdavatele hõrgutistele (sh putukad, mille lubasin kindlasti järgmisel päeval ära proovida) on igal õhtul ka tasuta esinejad – esimesel õhtul olid nendeks mingi tüüp kitarriga ja 2 meest, 2 naist Tai-päraselt tantsimas.
Esmamulje Taist – lääne kaupu ja kauplusekette (Tesco, 7/11) on palju rohkem, toit on natuke odavam, riik on jõukam. Kohalikud naised on rohkem üles löödud ja kannavad lühikesi seelikuid. Seda viimast Laoses üldse ei olnud.
Ja muidugi, liiklus on vasakpoolne! Paar korda oleme teinud selle vea, et üle tee minnes kõigepealt vasakule vaadanud ja siis astunud nagu Eestis - ja pea-aegu millegi alla jäänud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar