43. päev, 1. dets. Elevandikülas. It’s Rainy day

A: Tund aega paadisõitu ja olime külas, kus sai elevante näha ja nende peal sõita. Isiklikult mulle oleks isegi meeldinud see ettevõtmine, kuid esiteks, elevandil sõitmine tundus liiga kallis lõbu ja teiseks, kole kahju oli neid vaadata. Kõrv augustatud pulga jaoks, mis teda piitsutas, jalad aheldatud ja ei mingit varju lõõmava päikese käest. Sellest hoolimata oli väga vahva näha nii palju ilusaid elevante. Järgnesime elevandi „miinidele“, et leida nende algne reservaat. Seda me ei leidnud, küll aga voorisime külavahet, kus nii neiud kui ka vanemad tädikesed salli kudusid. Muide, tegemist oli palju arhailisema meetodiga kui seda nägime Laoses: ritta olid aetud pulgad ja nende vahelt pandi lõnga. Ja muud pole kui lase teine lõng läbi. Igaüks saaks hakkama. Nii et ka meil on midagi lihtsatest asjadest õppida.

Tagasiteel kohtame kahte jutukat neidu, kellega õhtul saame kokku basaaril ja õhtust sööme. Fon (25, tähendab „vihma“, ütleb, et teda võib ka „Rainy“-ks kutsuda) ja Pinush (40, aka Pinut, aka Nudž, aka Nudži) on tai neiud, kes tulid Chiang Raisse puhkama. Mõlemad tüdrukud on väga avatud ja armastavad suhelda. Ehk see tuleneb sellest, et mõlemad töötasid hotellis administraatoritena ja pidid suhtlema inglise keeles. Pinush pelgab veidi inglise keelest rääkimist, eriti peale seda, kui sõbranna teatab, et Pinush on inglise keele õpetaja. Jah, keeleoskus on tal nõrk, aga igatahes parem selline kui mitte midagi.

Mis puutub Foni, siis tegemist on omamoodi intrigeeriva inimesega. Seda seetõttu, et tal on poisssõber Prantsusmaal, kes on 40-aastane. Kokku said nad hotellis, kus David puhkas ja Fon töötas. Hiljem tuli härra uuesti Taisse, mis hiljem viis suhteni. Fon on juba Prantsusmaal käinud, viibis seal 3 kuud ja kavatseb tagasi minna. Kui me küsisime talt, kas talle meeldis Prantsusmaal, vastas ta, et talle on kõige tähtsamad perekond ja nende hea suhtumine. P.S. David elab arvatavasti vanematega. Kuid miks see veidi pentsik tundus oli see, et Tai tänavatel näeb päris palju euroopa härrasid, kelle käevangus on mõni noor tai neiu. Ja seda muidugi mingi „kopika“ eest. Ei tea, kas nii oli ka Foniga, arvatavasti mitte, kuid mis seal ikka - Tai Tuhkatriinu lugu.

Aga õhtu on meil tore. Pajatasime üksteisele lugusid ja Leo sai lõpuks tellitud oma ihaldatud nuudlisupi. Selle konks seisneb selles, et sulle antakse keraamiline pott, mille all hõõguvad söed. Sisse panemiseks antakse erinevate toiduainetega korvike, kus on nuudlid, lehtsalat, muna, piparmünt ja muu. Protsess näeb väga ilus välja, kuigi mingi suvalise mammi supp maksab 5x vähem. Mina jätan selle söögipoolise supiarmastajatele ning ise asun sushi kallale, mis siin on muidugi odav ja imehea. Õhtu lõpetuseks loevad neiud meile sõnad peale, et Bangkokis peab olema ettevaatlik ning jätame nendega selleks korraks hüvasti.

L: Puutume esimest korda kokku ladyboy´dega. Esimene on üks selle õhtu ööturu laulu- ja komöödiašõu (naljad on muidugi tai keeles) esinejatest. Seda kinnitab meile ka Fon. Anna küsimusele „kas nad on siin tavalised?“ vastab ta jaatavalt. Teine on neiu, kellel Fon laseb meist enne lahku minekut pildi teha.