kolmapäev, 25. detsember 2024

13. päev, 20.11. Hiid-sarvikraidega ujumas. Nusa Penida saarel

Kolmapäeval ärkame varahommikul, et kell 7 kiirpaadiga merele snorgeldama ja Nusa Penida saarele minna. Kohe alguses mainitakse, et mõned jäid tulemata ning et ilmselt neil läks pidu eelmisel õhtul liiga rajuks. See olevat siin Balil üsna tavaline. Sõidame siis enda väikse seltskonnaga, kus lisaks meile ja tuuri läbiviijatele on 2 naist USA-st ja 2 äsja keskkooli lõpetanud tüdrukut Austraaliast. Nimelt Austraalias on tavaks, et pärast keskkooli lõppu teevad vanemad lastele välja mingi ägeda reisi, kus lapsed saavad iseseisvust harjutada. Vahepeal on ikka päris korralikud lained, nii et tuleb kõvasti oma kohast kinni hoida, et mitte minema lennata. 

Lõpuks jõuame enda esimesse snorgeldamise kohta, kus meid varustusega vette saadetakse. Meil veab - üsna pea õnnestub näha jalgade alt läbi ujuvaid hiid-sarvikraisid, kelle siruulatus võib olla kuni 7 meetrit. Neid tuleb iga natukese aja tagant. Neid pildistavad ja filmivad meie instuktorid GoProga. Vee all on näha ka sukeldujaid. Seal veel mitmeid teisigi snorgeldavaid seltskondi, seega suudan vahepeal meie omad, kes raide järgi edasi liiguvad, ära kaotada. Laeva nime järgi küsides õnnestub mul siiski nad üles leida. Lõpuks, kui isu raidest on täis, lähme tagasi laeva.

Seejärel sõidame edasi ja teeme veel peatusi, kus õnnestub näha nii merikilpkonni kui delfiine mööda ujumas. Öeldakse, et meil olevat tõeliselt vedanud, et kõiki õnnestus kohe näha.

Seejärel teeme lõuna Nusa Penida saarel. Kuna on väga kuum, siis ma ei jäta kasutamata võimalust basseinist läbi hüpata. Seejärel viiakse meid Kelingkingi, kust avaneb saare kõige kuulsam vaade kaljule ja paradiisirannale. Ühtlasi kohtame seal vanu sõpru makaake, keda ka toidame. 

Seejärel lähme tagasi kiirpaati ja teeme veel ühe snorgeldamispeatuse. Pärast seda oleme kõik üsna väsinud ja meid hakatakse tagasi Bali saarele viima. Ajan juttu ühe meie instruktoriga. Ta räägib, et me nägime palju asju, kuna me tundume olevat head inimesed. Üsna tihti tuleb snorgeldama inimesi, kes on pohmellis või lausa purjus. Kui keegi on väga purjus, siis teda vette ei lasta. Nad teevad sõite igapäevaselt, kuid õnneks ühtegi suuremat õnnetust pole kunagi juhtunud. Ta on vahepeal ka maismaal turismivaldkonnas töötanud, kuid merel on põnevam. 

Kui tagasi maale jõuame, siis lähme kõik ranna äärde meie suurt viimast ühist sööki sööma, kuna mina pean juba samal õhtul lennujaama minema, et Eestisse tagasi hakata lendama. Ütlen sõpradele, et reis on olnud tõeliselt tore ja samuti on meil saanud väga palju nalja. 

Pärast sööki jalutame veel natuke Sanuri rannas ja siis liigume koos Kuta randa, kus asub nende järgmine majutuskoht. Kuta on Bali turistide peopiirkond. Siin on kõik kohad täis valju muusikaga baare ja ööklubisid ning tänaval meelalt massaažiteenuseid pakkuvaid naisi. Tänavalt massaažiteenust ma ei võta, kuid ühes korralikus massaažisalongis lasen endale ühe pooletunnise seljamassaaži teha, mis pärast snorgeldamist igati ära kulub.

Seejärel jätan sõpradega hüvasti ja sõidan lennujaama, kust lendan kõigepealt Dohasse, seejärel Helsingisse ning pärast lumetormi tõttu sinna ööseks jäämist lõpuks tagasi koju Eestise. 










































Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar