Pühapäeval alustame hommikul rongiga teekonda Probolinggost sadamalinna, kust praam viib Bali saarele. Rongis pakutakse ka sööki, mis on pakendatud sarnaselt lennukitoidule. Seejärel lähme sadamast praami peale.
Balil praamilt maha tulles hakkavad kohe taksojuhid meid piirama ja pakkuma sõitu meie sihtpunkti Medewisse kallima hinnaga, kui see peaks internetist uuritud info põhjal olema. Tegu on pea kahetunnise sõiduga, seega vahe pole nii väike summa, et sellega leppida. Kui kauplemine ei anna piisavalt head tulemust, siis võtame hoopis soodsamalt äpiga Bluebird takso. Selgub, et takso on kohe sadama juures parklas.
Kui lähme takso juurde, siis tulevad kõrget hinda pakkunud taksojuhid kaasa. Nad hakkavad midagi meie tellitud takso noore juhiga rääkima ja seivad ette, nii et me ei saan taksosse minna ega takso ei saa sõitma hakata. Proovin ka politsei kutsumisega ähvardada neid, kuid nad lihtsalt naeratavad ja ütlevad, et pole mõtet seda teha. Ütlen sosistades meie taksojuhile, et ta tuleks teise kohta veidi sadamast eemal. Lähme sinna ja ootame.
Lõpuks ta tulebki, kuid kui sisse istume ja räägime sellest, mis enne toimus, siis ta ütleb, et need teised taksojuhid, kes polevat kohalikud, sundisid teda 100 000 kohalikku ehk 6 € maksma, et ta tohiks tulla ja meid peale võtta. Ta ütleb, et sellest pole midagi ja et talle ikkagi tasub see sõit ära. Ühtlasi, et need polnud head mehed ja ta ei tahtnud tülli minna nendega.
Selgus, et tema, nagu enamik Bali elanikkonnast, on hinduist, ja usub, et kõige tähtsam elus on kõigiga hästi läbi saada ja hoida head karmat. Ta kinnitab ka seda, mida oleme juba varem kuulnud, et Balil on hinduistidel selline püha, kus mitte keegi terve ööpäeva ei söö ega tee mitte midagi ning kõik on suletud. Ka turistidel soovitatakse selle päeva eel toitu varuda ja hotellides püsida.
Kui ta kuuleb, et oleme Eestist, siis tal on väga hea meel. Ta räägib, et enda takso sai ta tänu eestlasest sõbrale. Nimelt oli ta töötanud ajutiselt kinnisvaramaaklerina ja müünud maha ühe eestlaste arendatud maja, mille müügist saadud komisjonist ta selle auto kasutatuna ostiski.
Kuigi meie sõit ei ole väga pikk, jõuab ta rääkida väga palju. Ta nimi on Tila ja ta on veidi üle 20. Ta on pärast keskkooli õppinud 1 aasta mingis kohalikus haridusasutuses turismi. Kuigi ta on ka hotellis töötanud, siis kõige rohkem meeldib talle ikkagi inimesi autoga sõidutada. Ka ta isa teeb sama tööd.
Ühtlasi rääkib ta, et tal oli tüdruksõber, aga nad läksid lahku. Temaga ta kohtus kohalikus baaris, kuid ta arvab, et baar ei ole hea koht tüdrukutega kohtumiseks. Kohalike noorte jaoks olevat peamine kanal tutvumiseks Instagram. Tutvumisäppidel nagu Tinder olevat üsna halb maine - korralikud noored neid ei kasuta.
Ta räägib ka, et Balil töötab prostituute. Need on naised, kes kuskil tee ääres turistidele hüüavad "spaa". See tuleneb massaažisalongide nimetusest, milledest osad pakuvad ka erinevaid täiendavaid teenuseid. Bali on peosaar ja sellega kaasnevad ka kõik halvad asjad.
Ta räägib, et ühed saksa turistid ütlesid talle, et hommikuti õllejoomine on tervislik, seega nüüd joob ta igal hommikul enne, kui rooli läheb, ühe õlle. Väikese joobega sõitmine polevat siin probleem. See on väga teistsugune olukord võrreldes moslemienamusega Jaava saarega. Küll aga suhtutakse väga karmilt narkootikumidesse - narkootikumide müümise eest rakendatakse regulaarselt surmanuhtlust.
Lõpuks jõuame enda sihtkohta - väiksesse kaluri- ja surfikülasse Medewisse. Tila annab mulle enda kontakti WhatsApis. Mõtlen, et kui me ülejärgmisel päeval varahommikul Medewist ära sõidame, siis ma pigem tema teenuseid ei taha kasutada. Ta on tore inimene, aga see igal hommikul enne rooli istumist õllejoomise traditsioon mulle ei meeldi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar