pühapäev, 28. juuni 2015

2. päev, 6. aprill. 7. uus maailmaime – Taj Mahal



On eriline päev, mil ma saan ära näha viimase uue maailmaime – Taj Mahali. See on ainult paaritunnise rongisõidu kaugusel New Delhist. Varahommikuse ja hilisõhtuse kiirrongi puhul. Muul ajal on 4 või rohkem tundi.

Kui Taj Mahali lähedases Agra rongijaamas hommikust söön, tuleb minu juurde üks härrasmees. Ta küsib, kas ma ei tahaks ühe taksoga New Delhi juurde sõita ja võib-olla ka koos temaga ringi käia. Olen nõus.

David on New Yorgist. Ja rändab tänu oma hooajalisele tööle iga aasta mitu kuud ringi. Päeva jooksul jõuame rääkida maast ja ilmast.

Kui mul tuleb aeg tagasi rongi peale minna, sõidame tagasi raudteejaama. Jätame hüvasti ja lähen rongi peale, kuid selgub, et see läheb hoopis mujale. Rong hakkab juba sõitma, nii et ma vaevu jõuan maha hüpata.  

Selgub, et minu rong väljub teiselt platvormilt. Kartuses maha jääda, jooksen sinna. Ja mis siis selgub? Tabloo näitab, et mu varem ostetud piletiga rong jääb hiljaks. Ja mitte lihtsalt hiljaks, vaid 3 tundi hiljaks! Raha tagasi ei saa. Kuna tagasirong sõidab 4,5 tundi ja ma ei taha nii hilja peale jääda, ostan teise rongi pileti.

Leian koha vooditega vaguni kupees. Kus, erinevalt mu varem ostetud piletist, pole konditsioneeri ja on üsna palav. Siis tuleb piletikontroll ja ütleb, et minu pilet on ühisvaguni oma. Maksan natuke juurde ja saan loa jääda.

Ühtlasi saan kontrollilt teada, et antud rong ikkagi ei lähe New Delhi raudteejaama. Pean lõpp-peatusest ümber istuma, kuid uut piletit vaja pole. Teen seda. Järgmises rongis on ainult ühisvagunid. Võtan taas kord ainsa valge inimesena seal koha sisse. Nagu igal pool, on kõik India ühiskonna kihid esindatud.

Õhtul hostelis ootab mind positiivne üllatus – mu pagas on kohale jõudnud! Oli ka viimane aeg – juba hommikul lendan India teise otsa mere äärde.

Taj Mahal on 1632-1643 rajatud hauakamber imperaatori sünnitusel surnud naisele





Yamuna jõgi, mille kaldal Taj Mahal asub




Agra Fort



Taj Mahal paistab ära selle rajanud valitseja tollasest kindlusest - Agra Fortist




Rongis koos kohalikega, kellest kaks tükki tulid istuma minu voodile

Minu kodutänav Market street õhtul - elu käib

1. päev, 5. aprill. Maailmakodanik New Delhis



Indias elab 1,2 miljardit inimest. See on 1/6 maailma rahvastikust. Ja ometi teame me Indiast nii vähe. Natuke ajalugu. Et on olemas hinduism. Väikest kõhetut mehikest Gandhit, kes oli vägivallatu iseseisvusvõitluse eestvedaja ja lõpuks mõrvati. Majandusedu. Bollywoodi filme.   

Turkish Airlines’i lennuki rattad puudutavad New Delhi maandumisrada 5. aprilli öösel kell 4.20. Esimese tund aega kulutan oma pagasi ootamisele. Mida ei tulegi. Seejärel pool tundi pagasinõude sabas. Veel 40 minutit lennujaamas töötava pangaautomaadi leidmiseks. Sõidan rongiga kesklinna raudteejaama juurde, kus asub minu hostel.

Astun rongijaamast välja. Siin lõppeb tsivilisatsioon. Tänaval istuvad kerjused. Haisvad lombid. Roiskuvad puuviljad. Eluohtlikud tänavad, kus sõidavad erinevad kahe kuni neljarattalised sõidukid, mis sülgavad lämmatavaid gaasipilvi. Ja müra. Kõrvulukustav müra.

Kaks tundi hiljem, erinevatest tülitajatest ahistatud, leian üles peatee-äärses kangialuses labürindis asuva hosteli. Mulle antakse tuba katusel.

Kirjeldan seda tuba. Räpane betoonpõrand. Paar koledat lauda. Paar vana ventilaatorit. Üks suur kulunud linadega voodi ja üks aken. WC ja dušš väljas. Kindlasti väärib kohta minu halvimate ööbimiskohtade edetabelis koos mõne Aafrika külalistemaja ja ühe Tšiili täitanud voodiga.

Öisest lennust ja kõrvetava päikse käes ringi kõndimisest kurnatud, panen õuest kostuva müra summutamiseks kõrvatropid kõrva ja vajun paariks-kolmeks tunniks magama. Kui ärkan, antakse mulle teine tuba. See oli õnneks siiski ajutine. Uues toas on ruumi lahedalt, vanaaegne puust interjöör ja umbes samast ajast telekas.

Panen oma ainsad riided (kuna mu pagasit ju pole!) tagasi selga ja lähen 12 miljoni elanikuga India pealinna avastama.

Dialoog hosteli juhatajaga:
Juhataja: „Sul on ilusad jalanõud! Enne kui sa siit ära lähed, kingid sa need mulle!“
Mina: „Mis?! Need on mu ainsad jalatsid!“
Juhataja: „Ma annan sulle vastu India jalanõud!“
Mina: „Ei! Mulle meeldivad need jalatsid!“

Kaks sõna ka India suurte linnade New Delhi ja Mumbai ööelu kohta. See puudub.

Esimene pilt. Motorikšad ja kondijõul rikšad

Hommik New Delhis

Päris palju taksosid - rongijaama juures

Market road, mille ääres asusid poed ja hotellid, sh. minu oma

"Vanalinn"


Päev läbi oli kerge sudu, mistõttu päike paistis ebaharilikult tuhmilt



Punases Kindluses - pühapäeval oli see täis kohalikke, kes tahtsid minuga pilti teha
New Delhi Punane Kindlus

Suur mošee

Suur mošee eemalt

Rongijaam õhtul