Minu hostelis peatub ka üks
iseäralik seltskond, mis erineb kohalikest selle poolest, et kahel tüübil on
pikad juuksed, täpsemini rastapatsid. Ühel veel otstest blondeeritud. Kohalikel meestel aga on siin absoluutselt kõigil siilisoeng. Muide, ka
Alisial on rastapatsid ja ta on nii päevitunud, et kohalikest väga ei erinegi
oma nahavärvilt.
Alisia ütleb, et üks sellest
seltskonnast (oletan, et too blondeeritud otstega) pidavat olema Sambias väga
populaarne muusik. Ajame õhtul selle seltskonnaga söögilaua ääres ka juttu. Kui
mainin, et olen Eestist, siis ütleb üks lühikeste juustega tüüp, et kohtas
teises hostelis Lusakas kahte vanadaami Eestist, kes jõid veini. Nojah, ega ma ei arvanudki, et olen esimene eestlane Sambias.
Õhtune nshima söödud, vaatame Alisiaga, kellel on viimane päev Lusakas, Tšiili Wladimiri soovitatud komöödiat
Sexo con Amor. See oli see film, mille Wladimir välja pakkus, kui tahtsin, et
ta ka ühe tüüpilise Tšiili filmi nimetaks. On tõesti päris mitu seksistseeni, aga
need on siiski üsna viisakad. Nalja saab kõvasti. Alisiale igatahes meeldib
film väga. Kui Wladimirile kirjutan, et kahest Tšiili filmist (teine oli "Machuca", mida vaatasin Paratys) meeldis see mulle rohkem, vastab ta, et see film näitab hästi tšiillastele omast "salakavalust".
Peale selle filmi vaatamist
saavad mul ka Lõuna-Ameerika filmid arvutist otsa – seega tunnen, et lõpuks
olen tõesti Lõuna-Ameerikaga ühele poole saanud.
Kohaliku panga peakontor |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar