205.päev, 11. mai. 2 kanadalast, šveitslanna pealekauba

Tutvun mõnede inimestega oma hostelist. Üks on Alisia, šveitslanna, kes töötas paar aastat Šveitsis õena, kogus raha. Siis tuli koos oma poisssõbraga Lõuna-Aafrika Vabariiki. Töötas seal baaridaamina. Siis läksid nad lahku, poiss lendas tagasi, tema reisis edasi mööda Aafrika lõunaosa riike. Nüüd aasta hiljem on tal raha otsakorral ja ta on teel tagasi LAV-i, et sealt koju lennata. Kogub natuke raha ja siis tuleb tagasi Aafrikasse. Algul plaanis ta ka teisi kontinente külastada, kuid nüüd on kuidagi Aafrika külge kinni jäänud.

Teised on William ja Rob, inseneritudengid Kanadast, kes tulnud siia 4-ks kuuks vabatahtliku tööd tegema. Koos kohaliku ülikooliga mingeid projekte tegema. Üks on prantsuskeelsest ja teine inglisekeelsest Kanadast. Muide, ingliskeelsete kanadalaste aktsent on samasugune nagu ameeriklastel. Nii et kui kuulete seda aktsenti, siis ei maksa kohe eeldada, et tegu on ameeriklastega. Kanadalased väga ameeriklasi ei armasta, seega nende ameeriklasteks pidamine võib neid solvata.

Alisia saabus just Malawist. Tema seljakott koos kõigi asjadega aga mitte. Nimelt vahetas ta mingi kahtlase tüübiga bussijaamas raha, kuid bussi tulles sai aru, et talle anti poole vähem kui pidi. Mingid mehed bussis lubasid kotti valvata ja siis ta läks ja nõudis ülejäänud raha välja. Kuid tagasi jõudes olid mehed kotiga just jalga lasknud ja buss juba hakkas ära sõitma. Üks kohalik lubas nad kinni püüda. Ta andis talle viimase kohaliku raha, et ta saaks tema kotiga Lusakasse tulla. Nüüd ta siis istub ja käib saabuvaid busse vaatamas. Riided, arvuti, kõik jäid kotti. Tolle mehe telefoninumbri oli ka valesti kirjutanud.

Malawi kohta räägib ta, et kui ta seal oli, siis kohalikku raha just devalveeriti 30%. Mille tulemusel kõik välismaa kaubad maksavad kohalike jaoks pea 50% rohkem. Õnneks mina saan nüüd ka poole rohkem kohalikku raha oma EURO-de eest. Lisaks räägib ta loo, kuidas ta kuskilt autokastis sõitis. Üks kohalik naine oli küsinud, et kas ta on abielus. Ta vastas ei. Järgmine küsimus oli, et kas vastab tõele, et valgetele naistele tehakse õlavarde süst ja siis nad enam ei tunne sugukihku. Et kuidas nad muidu niimoodi üksi hakkama saavad. Selle peale ei osanud Alisia midagi öelda.

Üks mu hostelikaaslastest