L: Tutvume Wladimiriga, tšiillasega, kes just kolinud meie hostelisse, et alustada Valparaiso ülikoolis juuraõpinguid. Nimi on tal selline, sest nähtavasti on tema suguvõsas kunagi ammu keegi venelane olnud. Kuna ta on õppinud 4 aastat Santiagos inglise keele kallakuga erakoolis, räägib ta täitsa arusaadavat inglise keelt. Ajame hosteli köögis juttu. Mina söön eelmise päeva kana tomatiga. Tema teeb kiir-ravioolisid. Saan aru, et see saab olema tema põhitoit. Tudengielu. Ta on vaesemast perekonnast. Seetõttu pidi ta ka 8 esimest aastat käima tavakoolis. Ta ütleb, et kuna tavakoolis õpitakse vaevu lugema ja kirjutama, siis erakeskkoolis oli tal algul väga raske. Anna küsimusele, et miks ta Santiagos ülikooli ei läinud, vastab ta ootuspäraselt. Tahtis vanematest eemale saada.
Käime Wladimiriga linna peal. Tutvustan talle vanalinna, sest kuigi Wladimir on juba mitu päeva Valpos olnud, pole ta veel välja jõudnud. Ta ei tunne siin veel kedagi ning üksi polnud huvi minna. Esimese kursuse alguseni on jäänud nädal. Ühel vaateplatvormil vaatame lahel olevaid suuri sõjalaevu. Wlad räägib, et 1/3 Tšiili riigieelarvest läheb sõjaväele. Sõjaväelased saavad Tšiilis 3 keskmist palka. Tema ei saa aru, kellega nad võitlema peaksid hakkama. Hiljem Boliivias kuuleme sakslaselt Andreolt, et Peruu valimistel on viimasel 10 aastal olnud valimislubaduseks Vaikse ookeani sõjas (1879-83) Tšiilile kaotatud alade tagasivõtmine. Koos Peruuga Tšiilit rünnanud ja kaotanud Boliivia ihaleb samuti ligipääsu merele.
Samuti pole Wlad rahul, et carabinerod (politseinikud), kellelt ei nõuta mingit erilist haridust, saavad rohkem palka, kui kõrgharidusega inimesed. Ja kuna nad pole enamasti eriti targad, siis neid ka väga ei austata. See on ka üks põhjus, miks nii palju meeleavaldusi toimub ja miks need tihti vägivaldseks muutuvad. Ta lubab ka järgmisest igasügisesest üliõpilaste protestimarsist osa võtta.
Juura kui erialavalik oli tal juba aastaid selge. Peale lõpetamist tahaks ta pigem jääda tööle Valposse kui minna tagasi saastatud Santiagosse. Kuid ilmselt siin väga palju juriste ei vajata. Tagasiteel kohtame ühe Van Goghi ja tema maali kujutava seinajoonistuse juures jutukat ameeriklast. Kuuldes, et ma olen Eestist, ütleb, et ta käis kooli ajal eesti tüdrukuga, kelle vanemad olid USAsse kolinud.
Õhtul vaatame Wladiga meie arvutist Argentiina filmi Nueve Reinas („üheksa kuningannat“), mis räägib kahest petturist, kes juhuslikult kohtuvad ja ühe päeva jooksul koos tegutsevad. Wladile see väga meeldib, mulle ka. Küsin talt, kas ta mingeid häid Tšiili filme teab soovitada. Ta ütleb, et talle Tšiili filmid ei meeldi. Nimelt selle pärast, et igas Tšiili filmis olevat vähemalt 4 seksistseeni. Siiski internetis sõbrannaga konsulteerides ta paar tükki leiab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar