202.päev, 8. mai. Sekeldused Brasiiliast lahkumisel

Enne lendu Sambiasse pean hankima juurde tablette malaaria profülaktika jaoks. Lähen apteeki. Vajalikud tabletid leitakse küll üles, kuid neid saab ainult retspetiga. Apteegitädi juhtnööride järgi õnnestub mul teisel korral polikliinik üles leida. Saan arsti vastuvõtule, mille eest mingit raha ei taheta. Arst kirjutab retsepti. Lähen apteeki. Selgub, et retsept on ainult 20-le tabletile. Üritasin küll arstile selgeks teha, et mul on vaja 90, aga ega ta minu hispaania ja inglise keelest eriti aru ei saanud. Igatahes, saan kaks 15-st pakki, seega 30. Õnneks unustatakse apteegis retsept ära võtta. Seega lähen järgmisesse apteeki ja saan 20-se paki juurde. Kokku 50 – pole paha.

Kell 2 hakkan liikuma lennujaama. Metroo ja bussiga. Jõuan kohale juba 2,5 tundi enne lendu, mis väljub kell 6. Jalutan check-in-i. Seekord lendan South-African Airways´iga. Mis on muide üsna kõrgetasemeline lennufirma. Küsitakse, et kas mul edasipilet on olemas. Ei ole. Neiu kutsub oma ülemuse. Mulle tehakse selgeks, et kui plaanin lennata Sambiasse, sealt edasi sõita Malawisse ja Tansaaniasse, siis peavad mul olema Malawi ja Tansaania viisad ning bussipiletid ja lennupilet Tansaaniast tagasi koju. Et reeglid ei luba mind lennukile lasta. Boss veel ütleb sellise lause: „Teil Euroopas võib nii olla, et lihtsalt lähed ja reisid ringi, aga mujal maailmas asjad nii ei käi!“

See on mulle üllatuseks, et Sambia edasipiletit nõuab. Küsin, kus on internet. Lähen üles. Esimene krediitkaardi makse jookseb arvutis kokku. Ootan natuke, siis hakkan juba uuesti ostma, kuni lõpuks e-kiri piletiga Lusakast Londonisse mu postkasti potsatab. Jah, Lusakast, sest siis mul praegu Malawi ja Tansaania jaoks pabereid vaja ei ole. Prindin selle välja. Interneti ja printimise arve tuleb 21 reaali (130 krooni). Müstiline. Lähen alla, mu edasipilet sobib ja saan check-in-i tehtud. Lennuni on veidi üle tunni.

Peale turvaväravatest läbi minemist selgub, et ainus rahavahetus seal on kinni, mistõttu jääb mulle kätte (ilmselt Eestini) 100 reaali. Saan ilusti lennuki peale, kus on ilusti igaühel isiklikud telekad (mis ma ütlesin South African Airways-i kohta). Lõuna-Aafrika Vabariigis pean lennukit vahetama. Algne plaan nägi ette ka Lõuna-Aafrika Vabariigi külastamist. Mitu inimest, keda reisil jooksul kohasin, ütles, et see on turistile kõige ohtlikum riik Aafrikas. Internet näitas, et Johannesburg, kuhu enamus lende läheb, on kõige ohtlikum linn maailmas. Arvan, et LAVi raske ajalugu (apartheid) tekitab ka praegu pingeid sealsete mustade ja valgete vahel. Seega otsustasin otse Sambiasse lennata. Botswana sai ka vahele jäetud, kuna teemanti kaevandused on teinud  selle riigi väga rikkaks (loe: kalliks). Ega ka LAV oleks olnud minu jaoks liiga kallis.