L: Käin veel viimast korda oma
lemmiksöögikohas, samas kui Anna käib restoranis head ja paremat söömas (reisi
viimasel päeval ju ikka võib). Ning hostelirahva lehvitamise saatel asume teele
lennujaama. Peale minibussist maha minekut liigume mingite suurte hoonete
suunas (meid pandi maha lausega „lennujaam on siin“). Ja kohe väravas tuleb
meie juurde mingi mees ja küsib, et kas tahame lennata. Oleme väga skeptilised,
kuid siiski järgneme sellele mehele mingi suurema maja teisele korrusele. Lennufirma
kontorisse.
Üritame selgeks teha, et tahame
lennata ja mees „jaa-jaa“ korrates viib meid teise suure hoone alla. Teise
kontorisse. Lõpuks Annal õnnestub seal ühele näitsikule seletada, et meil on
piletid olemas. Et tahame lennujaama. Naine näitab kaugele eemale, teisele
poole maanteed.
Läheme väravast välja, üle silla
ja jõuame õigesse lennujaama. Õnneks ajavaru on meil suur. Teeme check-in´i, joome viimase õlle ja sööme
viimase toidu. Vaatame eri poodides ringi. Sattume naiste aksessuaaride poodi,
kus kõik maksab 30 soli (125 kr) ning Anna ostab veel omale ridiküli. Kui
lõpuks Anna väravani jõuame (tema lend läheb enne), siis pardaleminek juba käib
ja hüvastijätuks eriti aega ei jäägi. Vaatan, kuni Anna kaob seina taha. Löön oma
allesjäänud paar tunnikest lennujaamas surnuks ja lähen seejärel Rio de Janeiro
lennuki peale.
Nagu hiljem kuulsin, ei olnud
Anna reis kergete killast. Üle Atlandi Madriidi lennates oli kõrval kogu aeg
laps nutnud, nii et ta magada ei saanud. Soomes oli ta läinud algul
valesse sadamasse (Viking Line´i omasse) ja seejärel oma hiiglaslike kottidega
(andsin kõik üleliigse talle kaasa) jooksnud sealt Lindaline´i omasse. Aga vähemalt jõudis ilusti Eestisse tagasi.
 |
| Anna maailmareisi marsruut |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar