On elektrikatkestuse päev. See tähendab, elektrikatkestusi on ka teistel päevadel, kuid täna teame sellest ka ette. Ja see kestab päev läbi. Imre paneb keskpäeval tunnikeseks tööle ka generaatori. Et külmkapid üles ei sulaks.
Queeny pakub võimalust külastada tema kodu. Elab ta oma tädi juures. Tema vanemad on lahutud ja mõlemal on juba uus pere. Selle tädi juures on ta elanud kogu elu, kasvanud üles koos tädi lastega. Tema õde elab teise tädiga. Tema vanem vend elab turismilinnas Arushas. Sinna tahab ka Queeny kunagi elama asuda.
Queeny maja on ilusti telliskividest laotud. Näeb väljast üsna sarnane välja nagu eestlaste majad. Aga seest on üsna erinev. Palju väikseid tube. Igaühes elab paar inimest. Üks ahjuga tuba, kuhu mind istuma pannakse. Tädi on täna Iringasse läinud. Kuna ta on natuke karm, siis Queeny valis just selle päeva, et mind külla kutsuda. Tõeline kurja kasuema lugu.
Mind tulevad kaema inimesed. Mõned tädi lapsed. Naabripoiss, kes pidevalt külas käib. Queeny toob teed. Ütlen, et ei taha suhkrut. See tekitab siin Aafrikas alati suurt imestust. Kohalikud kühveldavad ikka mitu lusikat. Queeny ütleb, et võtab minust eeskuju ja hakkab ka ilma suhkruta teed jooma.
Seejärel viiakse mind viljaaeda vaatama. See on üsna tagasihoidlik lapike. Mõned taimed tunnen ära. Tomat. Kartulid. Lehtsalat.
Peale seda peab Queeny onule külla minema. Tema emal on üldse 6 õde-venda. Queeny selgitab: "Nemad ei õppinud koolis pereplaneerimist. Mina üle kahe lapse ei tahaks." Lähen kaasa.
Läheme läbi küla, kus igal pool aedikute vahel kuivavad maisitõlvikud. Hiiglaslikes virnades. Käimas on just maisivõtmishooaeg. Onu pole kodus, seega tuleme sama targalt tagasi.
Õhtul lähen meie külas elava Christeli juurde, kes töötab saeveskis personalispetsialistina. Eelmisel õhtul külalistemaja baaris lubas ta minu jaoks uurida, et kas lähimas linnas Mafingas sel laupäeva õhtul midagi toimub. Ta ütleb, et Ebony Club nimelises kohas pidavat mingi pidu olema.
Just tuleb talle külla ka Eli, kes kaks nädalat varem koos minu, Nicki ja Erlendiga Mafingas baaris oli. Töötab ta tegelikult Daris emafirma kontoris, kuid aeg-ajalt käib siin vaatamas, et kas mets ikka kasvab. Tema on kõva peopanija ja kohe nõus ka midagi ette võtma. Mõne aja pärast lähemegi firma autojuhiga Mafingasse.
Ebony Club on kinni. Nagu ka kõik teised potentsiaalsed kohad, kus midagi peo moodi võiks toimuda. Inimestega rääkides jääb mulje, et 50 000 elanikuga linnas pole inimestel nii palju raha, et sellistes kohtades käia.
Lõpuks käime paaris kohalike baaris ja võtame mõlemas ühe õlle. Need kohad erinevad hotelli baarist - otse Euroopast tulnud inimene nimetaks neid ilmselt "urgasteks". Valgeid siin eriti ei nähta ja minu sisenemine tekitab kergelt elevust. Mõlemas kohas on ka päris mitu naist, kes meeste seltskondades nagu võrdsed juttu ajavad ja mingit jooki lürbivad.
Eli nimetab neid "baaritüdrukuteks". Ta arvab, et sõna "prostituut" on liiga ülekohtune. Samas teab ta öelda, et siinne "taks" on 10 000 šillingit ehk 5 EUR. Märkimisväärselt vähem kui 50 000, mille too tüdruk Dari klubis nime küsimisele vastuseks ütles. Saan aru, et siin on nagu Malawis - korralikud naised baaris ei käi.
Samal päeval on olnud mingi rahvusliiga jalgpallimatš. Osad mehed baaris on ühe või teise jalgpallimeeskonna värvides. Ühes sõpruskonnas noritakse meest, kes nähtavasti on kaotanud võistkonna värvides. Aga mingit agressiivsust keegi üles ei näita. Õlled joodud, viib autojuht mind koju. Olen rahul, et nägin ära, kuidas kohalikud laupäeva õhtut siin mägismaal veedavad.
Nii toimub generaatorist majale voolu andmine - lükkad juhtme lihtsalt pistikusse |
Queeny kodu kaminatuba |
Quueny maja väljast. Pingil istub naabripoiss Freddy |
Queeny maja aed ja tema ise |
Niimoodi kuivatatakse maisi |
Baaritüdrukud ja jalgpallifännid "õlleurkas" |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar