teisipäev, 7. august 2012

263.päev, 8. juuli. Kirikupainaja

Selleks pühapäevaks olen Aadu teenijannaga kokku leppinud kirikuskäigu. Ta tuleb hommikul läbi ja juhatab mind küla luteri kirikusse. Mille liige ta ise on. Tegu on väikse hoonega, millel ainult millegipärast valjuhääldi on peal. Kui jõuame, siis teenistus juba käib. Kuid hiljem lastakse osa teenistusest valjuhääldist ümbruskonnale. Miks? Konkurents. 

Külas on 4-5 erinevat kristlikku kirikut ja 1 moššee. Eks moššee oli esimene, kes 5 korda päevas valjuhääldist palvusele kutsus. Kuid erinevad kristluse harud peavad ka kuidagi inimesi oma kirikusse meelitama. 

Kogu kirik ja tseremoonia tundub just sellele olevat orienteeritud, et kohalikele meelejärgi olla. Altar (otsasein) on ebaluterlikult igat värvi riidega kaunistatud. Ühe külje peal on isegi kunstkuusk ja plastikust jõuluvana. Ilmselt jõuludeks panid ja siis vaatasid, et ah, las jääb aasta ringi. 

Kantsli kõrval on suur pult kahe süntesaatori ja ekraaniga. Terve posu mehi askeldab selle taga. Eesmärk: tagada kõige võimsam tümakas koorilaulude saateks. Hoone otstes on kaks hiiglaslikku kõlarit. Koori liikmed laulavad siin üsna kohutavalt mööda ja seda võimendadakse väga valjuks. Preester hakkab mingit palvet lugedes lausa karjuma. Nagu need kurjade vaimude välja ajajad, keda kohalikud siin telekast armastavad vaadata. Jah, see on üks kohutav kirikukogemus.

Positiivsema poole pealt üritab preester inimestega tõesti kontakti saada. Oma jutluse kõrvale viskab nalja. Üritab neid näideteks kaasata. Ja ainsa asjana, mis tõesti luteri kirikut meenutab, laseb neil omakeelsest Piiblist ette lugeda. See on ju üks Martin Lutheri põhimõtteid, et igaüks peab Piiblist ise aru saama, mitte läbi mingi preestri.

Mingi hetk pean ka ennast tutvustama - ütlen oma nime ja riigi, kust tulen. Kui tuleb annetuste aeg, paneb Queeni ümbrikusse 17 000 šillingit (9 EUR) ja kirjutab selle peale midagi. Küsib, et kas ma ka annetan. Eks ma siis paar senti ikka viisakusest viskan. Mitte, et siin kirikus selle rahaga midagi tarka tehtaks.

Pärast jumalateenistuse lõppu toimub õues veel mingi väike aiasaaduste müük kiriku toetuseks. Üks mees ostab kaks hiiglaslikku kotti salatilehti ja käsib need anda mulle. Inimesed saavad naerda - mzungule tehti kingitus. Jah, ka suahiili keeles kasutavad nad sama sõna. Nagu siin teada saan, tähendab see tegelikult otsetõlkes "eurooplast".

Pärast küsin Queenilt, et mis ta ümbriku peale kirjutas. Ta ütleb, et see tähendas "osa palgast". Tema kuupalk on 130 000 shillingit (65 EUR). Ja iga kuu annetab ta 10% kirikule. Nagu hiljem teada saan, siis selle pärast, et isa ütles, et ta seda teeks.

Õhtul teeme Aaduga pitsat. Või täpsemalt 2 pitsat. Ise kergitame taigna ja puha. Üks on krevettidega. Teine tuunikalaga. Mõlemal peal mozarella juust. Neil on siin kõik olemas. Isegi leivajahu, millest Aadu minu viibimise jooksul kaks korda teraleiba küpsetab.

Kirikus - ekraan käib helipuldi juurde. Sinna läheb kogu see annetuste raha


Kiriku ees - salati jagamine


Tuunikalapitsa

Krevetipitsa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar