teisipäev, 15. mai 2012

183.päev, 19. aprill. Rio de Janeiro. Ipanema burger. Murillo lugu


Mu lend maandub Rio de Janeiros kell 5 hommikul. Peruuga võrreldes olen kella 2 tundi edasi keeranud. Kui lennujaamast väljun, on veel pime. Annat ei ole enam. Olen ainult mina. Suures kuritegelikus linnas. Ah et kui kuritegelik ta ikka on ja kas see ei ole lihtsalt hirmujutt?

Tänu seda ümbritsevatele getodele ehk favela-dele on Rio mingite allikate järgi maailma 5. kõige ohtlikum linn. Bagdad, Iraagi pealinn, kus toimuvad aeg-ajalt pommiplahvatused, on selle järgi seitsmes. Ausalt öeldes kaalusin vahepeal ka varianti, et lähen otse järgmisesse linna edasi ja Rios üldse ei peatu. Ümber mõtlema pani mind see, et Rio laht on üks 7-st looduslikust maailmaimest. Ja Niki, keda kohtasin Isla del Solil ja kes oli ilma mingite probleemideta siin kogu Rio Karnevali aja pidutsenud.

Lähen bussi peale, mis viskab mind mere äärde Botafogo linnaossa (kesklinnast lõunas, Copacabanast põhjas). Päike hakkab just tõusma ja sõidul lennujaamast mööda mere äärt avanevad tõesti kenad vaated. Jõuan oma broneeritud hostelisse enne 7. Kedagi, kes inglise keelt räägiks, veel üleval ei ole. Kell 8 lastakse mul hommikust süüa. Brasiilias on hommikusöök külluslikum kui mujal Lõuna-Ameerikas, kus sai ainult saia ja teed. Siin saab küpsetajas teha krõbedaid võileibu juustu ja singiga, on piim ja maisihelbed, erinevad puuviljad. Tänu sellele saan siin päevas hakkama enamasti kahe söögikorraga.

Kõht täis, saan oma voodi kätte ja heidan magama, sest pole lennukis öösel maganud. Ärkan pärastlõunal. Sõidan metrooga Ipanema linnaossa ja kõnnin randa. Kuna mu kõht on tühi, siis võtan ühest rannaputkast „x-burgeri“. Maksab see 7 reaali (korrutades 6,4-ga saab EEK-i, ehk siis 45 krooni). Enne majade vahel otsides olid kõik toidud alates 15 reaalist. Kuna nimi on „x-burger“, siis kujutan ette, et see on vähemalt suur. Aga ei ole. Hiljem saan teada, et kõik burgerid Brasiilias on „x-burgerid“, kuna keegi oli kunagi kuulnud, et inglise keeles nimetatakse seda „cheese burger“ ja „x“-i loevad nad siin „tsiish“. Seega hakatigi kirjutama „x-burger“.

Kuna on pilvine ja tuuline, siis käin ainult jalgupidi vees. Kuna rannariba on kitsas, siis sinna on kuulda paralleelse autotee peal sõitvate autode müra. Mõtlen, et Pirita rand on igatahes ilusam kui see. Kui päike hakkab loojuma ja läheb paremal oleva mäekühmu taha, läheb tuul tugevaks. Otsustas tagasi minna. Naljakas on see, et päikseloojang Ipanemal on üks Rio „kohustuslik“ vaatamisväärsus. Võib-olla kui pilvine pole, siis läheb taevas ikkagi punaseks.

Hosteli lähedal võtan oma endiselt tühja kõhu täiteks ühest kohalike jaapanlaste söögikohast Yokasoba. Suur nuudlihunnik lihaga. 9 reaali (60 kr). See on üks soodsamaid toite, mis siin linnas leidub. Kohti, mis seda pakuvad, on Botafogo linnaosas mitu.

Hostelis võtan õlle ja ajan juttu valvelauas töötava tüübiga. Ta nimi on Murillo (24), ta on eelmisel aastal lõpetanud ülikoolis tootearenduse eriala ja ootamas mingit insenerisertifikaati. Kuigi juba 4,5 kuud tagasi lõpetanud, on tal kuhugile insenerina tööle saamiseks vaja veel mitu paberit teha. Ütleb, et üritab ka Saksamaale tööle saada, kuna lisaks inglise keelele räägib saksa keelt. Kuna ta nägi, et töö leidmine võtab aega, siis asus ta tööle hostelisse. Siin on ta töötanud 2 kuud. 

Need pildid Ipanema rannast on tehtud viimasel päeval Rios, kuna esimesel korral olin ilma fotokata




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar