5. päev, 12.11. Kanjon, kuum ilm ja külm arve. Hütike savanni äärel

Kolmapäeva hommikul pakime asjad ja jätame Hammerstein Lodge’iga hüvasti. Sõidame veel korra Sesriemi loodusparki, et käia vaatamas Sesriemi kanjonit – hiiglaslikku lõhet maa sees, mille on sinna sajanditega uuristanud jõgi. Tegu on seni kõige palavama päevaga – pärastlõunal kerkib auto termomeetri järgi välitemperatuur 40 kraadini. Kanjon pakub mõningast pelgupaika kõrvetavast kuumusest, nii et seltskond noori sakslasi, keda seal väikse tiigi ääres kohtame, veedab aega kivikesi kaljuseinas asuvatesse aukudesse loopides. Nad on sellest lausa võistluse teinud. Ajame nendega juttu ja kui juba ära hakkame minema, hüüavad nad eemalt, et kuidas eesti keeles „cheers“ oligi. Vastan nii, et kogu kanjon kajab: „Terviseks!“

Seejärel käime lähedal asuvas Sesriemi looduspargi söögikohas söömas. Kohtame seal ühte noortest sakslastest paarikest, kelle enda lauda kutsume. Selgub, et nemad on rentinud auto koos telgiga ehk nad ööbivadki auto peal lahti käivas telgis. See võimaldab neil raha majutuse pealt säästa, kuid siiski päris suvalistes kohtades nad ei ööbi – ikka just sellistele reisijatele mõeldud kohtades kämpingute juures. Enamasti saab seal oma auto parkida kohta, kus on kõrval väike katusealune, köök ja WC. Nende reisimarsruut on meie omaga üsna sarnane, ainult et pealinna Windhoeki on nad jätnud täiesti kõrvale.

Jätame nendega hüvasti ja sõidame edasi põhja poole. Mõni aeg hiljem selgub, et kui üks meist arvas, et teine maksis juba alguses toidu arve, kuna joogi eest tuli ette maksta, siis ikkagi oli arve jäänud maksmata ja ilmselt see kasseeriti sisse sellelt samalt sakslaste paarikeselt, kes ööbisid kämpingus, kus see söögikoht asus. On äärmiselt piinlik, kuid tagasi pöörama me enam ei hakka ja nende kontakte meil pole. Mõtleme, et kui neid veel kohtame järgmistes kohtades, siis maksame ära ja vabandame.

Õhtul enne päikseloojangut jõuame Camp Gecko nimelisse turistilaagrisse, kus on ööbimiseks mäeküljele ehitatud pisikesed kahekorruselised hütid, mille seinad on presendist. maitsva õhtusöögi. Gekosid liigub siin ka meie hütis tõeliselt palju.

Jalutame mäkke, kust näeme orgu fantastilises päikseloojangu valguses. Mööda jalutades ajame juttu seltskonna sakslannadega, kes ööbivad meist paar majakest eemal. Selgub, et üks neist on üle 10 aasta Namiibias elanud ja teised talle külla tulnud.

Seejärel grillime varem ostetud süte ja ninasarviku väljaheitest tehtud süütepadjakeste abiga veisesarnase orüksi liha, vorstikesi ja mingit täidetud köögivilja, millest saab kokku täitsa maitsva õhtusöögi.

Kuna asume igasugusest asustusest eemal, siis on siin öösel tõeliselt hästi näha kogu tähistaevas. Eemalt kostuvast loomade krabistamisest hoolimata tuleb siin hea uni.