maailmakodanik: 6. päev, 20. veebr. Vaene sakslane ja rikkad etiooplased. Veritseva südame ahvide veretul jahil. Heleni restoranis

Nagu oleme kokku leppinud, viiakse meid kell 8 hotelli eest minibussiga Simieni mägedesse matkama. Koos sakslasest inseneriga, kelle kohta eelmisel õhtul mainiti, et ta ropult rikas ja et talt küsiti selle reisi eest 3 korda rohkem raha kui meilt. Mida me ei tohi loomulikult talle mainida. Selgub, et see sakslane (nimi on tal Felix) töötab instituudis, mis aitab arengumaades laboreid üles seada ja ta saab selle eest palka 400 EUR kuus, nii et isegi ta ettekandjast tüdruk Lybeckis teenib 2 korda rohkem (pluss ta on pool aastast kodust eemal). Vaikides tunneme kaasa, et heategevust tegema tulnud mehelt mitu nahka kooriti.

Mäed on karjuseid ja koduloomi täis. Peale paari tundi matkamist näeme lõpuks ainult siin elutsevaid „veritseva südamega“ paaviane, nagu neid nimetatakse. Seda sellepärast, et kui enamikel paavianidel on isastel tagumik punane, siis nendel paavianidel on punane ümmargune laik rinnal. Ja mida rohkem suguvalmis nad on, seda punasem on laik. Jälitame neid. Meie giidid ütlevad, et need ahvid on väga targad ja lasevad meil ees neile läheneda. Paavianid meie eest ei põgene. Kuid kardavad mustanahalisi. Seda selle pärast, et kohalikud talumehed kohtlevad neid halvasti. Põllumehed süüdistavad neid nende toidu varastamises ja isegi naistega ühte heitmises.

Tagasiteel murdub meie 90´ Toyota Hiachel parema esiratta telg - mis pole ime, kuna sõidame kuumaastikul 80-ga. Mehed üritavad parandada, see õnnestu ja lõpuks sõidame 3-e rattaga linnani. Peale Selassie kirikus käimist, restoranis söömist ja veini joomist ning toore taigna maitsega pannkooki magustoiduks söömist sõidame mäe otsa uhke Goha hotelli restorani, kust avaneb imeline vaade linnale.

See ongi see hotell, kus töötab Helen, keda eelmisel päeval kohtasime ja kes meid sinna kutsus. Kuna hinnad on kallimad kui muidu, siis me midagi ei võta. Ettekandjana töötaval Helenil hakkab meist kahju ja ta teeb meile mõlemale tee välja. Kes oleks võinud seda siin, maailma ühes vaeseimas, riigis oodata. Teeme temaga pilti ja vahetame e-maile. Mäe otsast alla viiakse meid hotelli pick-up-iga nagu oleksime sealsed kliendid.