Laupäeval mõtlen, et on väga kaval pärast piletite ostmist sõita taksoga püramiidide juurde sisse. See mõte osutub mitte nii geniaalseks. Esiteks peab takso tegema tohutu ringi, kuna jalakäijate sissepääsu väravast autosid sisse ei lasta. Siis on autode sissepääsu juures pikk järjekord. Ühtlasi tuleb auto sissepääsu eest maksta täiendav summa, kuid see pole märkimisväärne, kuna kõik kohalike piletid on umbes 10 korda odavamad kui turistide omad. Sisse me saame ja teen mõned pildid teiselt poolt Khufu püramiidi.
Seejärel siseneme Suurde Püramiidi ehk vaarao Khufu (Cheopsi) hauakambrisse. Selleks on vajalik sissepääsu piletikassast osta lisaks eraldi pilet juurde. Kui alguses on tee hauakambrisse lihtsalt kitsas ja umbne, siis ühel hetkel tuleb lausa minna kükakil või roomata. Kui lõpuks hauakambrisse kohale jõuan, siis olen üleni higine. Nagu sellest vähe oleks, on seal saunale vastavalt niiske ja palav, sest kõik inimesed, kes sinna mõneks hetkeks tulevad, toovad niiskust ja palavust veelgi juurde. Seina ääres on näha ka mingid mobiilsed jahutusseadmed, kuid need ei tööta.
Hauakamber ise on pisike ja mitte kuidagi väljapaistev. Sinna lastakse korraga ainult ca 20 inimest. Sarkofaag on tühi. Selgub, et 15 inimest, kes seal samal hetkel on, on kõik eestlased ja eranditult kõik naisterahvad. Ajame nendega natuke juttu ja teeme vastastikku pilte. Seejärel võtavad nad ringis üksteisest kinni ja hakkavad mediteerima või palvetama. Nad lõpetavad alles siis, kui valvur palub neil välja minna, et järgmised turistid saaksid tulla püramiidi seest avastama. Erilist muljet püramiid seest ei avalda, kuid pole ime - püramiid polegi mõeldud seest külastamiseks ning algselt oli sissepääs ka ära peidetud.
Pärast püramiide sõidame Uberiga Kairo vanalinna, vaatame seal kohaliku traditsioonilise Tanoura tantsu etendust ja avastame kuulsat Khan Al-Khalili turgu. Pärast õhtusööki kohalikus restoranis, kus samuti Tanoura tantsu saab vaadata, soovin minna vana linnamüüri Bab Zuweila värava juurde, mis rajati 800-900 aastat tagasi. Google Maps näitab kõige otsemat teed läbi vanalinna kitsaste tänavate. Ei, see ei ole Tallinna tüüpi vanalinn. See on täiesti kaootiline labürint, kus on mõned meetrid laiad pimedad tänavad, kus pole restorane ega kohvikuid, vaid on pigem geto-sarnane atmosfäär ja kuhu pimedas turistid ei sattu. Üks maja on isegi kokku kukkunud. Vahepeal on nii pime, et tuleb appi võtta ka taskulamp. Kohalike kambad, kes neil tänavatel aega veedavad, aitavad kaasa väikse närvikõdi tekkimisele. Lõpuks siiski õnnestub labürindist välja jõuda ja takso tagasi hotelli tellida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar