Kuna Trinidad asub
teisel pool Havannat, siis sõidame läbi Havanna ja sõit läheb isegi pikemaks
kui plaanitud – pea-aegu 10 tundi. Tee peal tehakse õnneks korralik söögipeatus
ühes väga läänelikus söögikohas, kus 10 CUCi eest saad omale kohalikus stiilis
Rootsi lauast tõsta nii palju sööki kui soovid. Üks meiega koos sõitu alustanud
ja söögilauda jaganud üksi reisiv vanem inglane tuleb peale sööki bussi juures
meilt küsima, et kus see koht oli, kus maksma pidi. Ja läheb tagasi sisse
maksma. Ühtlasi teeb Marek juttu kahe Havannast peale tulnud hollandlannaga.
Kui saabume
Trinidadi, pole meil ühtegi öömaja broneeritud. Seega oleme üsna üllatunud kui
bussijaama väljapääsu juures seisab mees sildiga „Marek i Leo“ (see on
broneeringute puhul tüüpiline). Marek oli eelmisel päeval saatnud SMS-i Vinaleses
soovitatud kohale broneeringu tegemiseks, need olid vastanud, et ruumi pole,
kuid pakkunud teist kohta. Marek oli vastanud „tänan, ei!“. Sellegipärast
pakkus mees viisakalt võimalust rattataksoga vaatamas käia ja siis otsustada.
Läksime, vaatasime ja jäime rahule. Peremees Luis rääkis inglise keelt ja ta
naine Yise oli väga lahke ja meeldiv inimene.
Trinidad on Kuuba
tuntud vaatamisväärsus – ilus suhkrubuumi-aegne koloniaallinn, mis üsnagi oma
150-aasta tagusel säilinud. Mulle meenutab ta väga teist sarnast linna nimega
Paraty Brasiilia rannikul. Keskväljakut ümbritsevatel tänavatel on palju
restorane ja kunstipoode, päeval on osadel tänavatel suveniiriturg.
Esimene toit Trinidadi pererestoranis Mimi |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar