Kuuba. Fidel
Castro. Sigarid. Rumm. Kommunism. Vaesus. Need asjad tulevad esimesena meelde
seoses Kuubaga. Ajaloost on teada ka Kuuba raketikriis, mis oli Külma Sõja üks
tulisemaid konflikte USA ja NSV Liidu vahel. Aga milline on Kuuba tegelikult? Loodetavasti
järgmised postitused annavad sellest mingi pildi.
Madriidist
startinud Air Europa lennuk maandub Havanna lähistel lennujaamas õhtul kell 7. Poolteist tundi hiljem kui oleks pidanud.
Eesti aja järgi öösel kell 2. Kuna mu seekordse reisikaaslase Mareki passis on
suvest USA külastuse tempel, siis jäetakse meid immigratsioonis kõige
viimaseks, aga rohkem siiski ei tülitata. Selleks ajaks, kui alla jõuame, on
ette broneeritud Casa Particularesest (kodumajutusest) saadetud taksojuht meid
oodanud 2 tundi.
Siis läheb veel pea
tund, et kahest (riiklikust) rahavahetusest kätte saada kohalik raha (CUC -
Pesos convertibles), mis mõeldud väliskaubanduseks. Kurss on 1 EUR = 1,2 CUC.
Lisaks on veel ringluses kohalik raha (CUP – Pesos nationales), mille eest saab
osta ainult odavat kohalikku toodangut (1 CUC = 24 CUP). Lennujaamas on ka
üks-kaks pangaautomaati, aga need aktsepteerivad ainult Visat. Marekil isegi on
UK Visa kaart, kuid kuna Kuuba on Inglismaa pankade nimekirjades kahtlane riik,
siis see blokeeritakse esimesel katsel.
Lõpuks saame takse
peale, sõidu hind on ette kokku lepitud 30 CUC (25 EUR). Tee on pime (ilmselt
hoitakse elektrit kokku), näha on mõningaid 60 aastat vanu autosid ja ka muud
algelist transporti. Ühel ristmikul sõidab üks uunikum taksole pea-aegu kõrvalt
sisse. Viimasel hetkel saab pidurite krigisedes pidama.
Jõuame Havanna
kesklinna. Siin, nagu kõigis hispaania kolooniates, on tänavad korrapärane
ruudustik. Meie öömajas tervitab meid uksel tore vanatädi, kes oskab ainult
hispaania keelt. Antud casa particulares on kõrgete lagedega
villa. Toas on isegi lame-ekraan telekas. Mis näitab ainult 1 kanalit.
Tuba maksab 30 CUCi
öö, korralik hommikusöök 4 CUCi lisaks. Selline eraettevõtlus on
sotsialistlikus Kuubas lubatud sellise süsteemi alusel, et kes tahab sellist
majutust pakkuda, peab maksma riigile CUCides iga kuu päris korraliku summa,
sõltumata sellest kuidas äri läheb.
Esimeseks
õhtusöögiks läheme casas soovitatud paladerosse, sarnasel põhimõttel
toimivasse erarestorani. Kuigi mitmel pool hoiatatakse, et Kuubal on halb toit,
siis peale eraettevõtluse tõusu paar aastat tagasi see enam nii ei ole. Õhtusöögi
hind – odavam praad 5-6 CUCi, lisaks jook ja soovitatav 10% tippi – on enamike
kohalike jaoks, kes teenivad kuus 40 CUCi, üsna kättesaamatu. Siiski on seal
söömas ka jõukamaid kuubalasi.
Esimene toit. Minul on sandwichid. Need chipsid on tegelikult banaanid. Taga seekordne reisikaaslane Marek (kellega oleme aastate jooksul varemgi samas seltskonnas reisinud) |
Kuuba lipp |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar