L: Saame hommikul Eleni ja
Marekiga kokku ning otsustame neljakesi külastada varemeid Cuzco ümbruses. Neid
on neli. Alustame 3.-st, otse selle koha juures, kus buss meid maha viskab.
Selle nimi, Pukapukara, tähendab „punast kindlust“. Siiski ei olnud see
kindlus, vaid jahimajake, vahipost ja peatuspunkt reisijatele. Meiesugustele.
Asub see ilusa oru juures, kus laamasid karjatatakse.
Järgmisena Tambomachay ehk
„inkade vann“. Väidetavalt „ilusad tseremoniaalsed kivivannid, mis juhivad
kristallselget allikavett läbi tänaseni töötavate purskkaevude“.
See väike putukas all paremas nurgas on Anna |
Siis Q´Enqo ehk „sikk-sakk“. Suur
lubjakivist kalju, mis täis nišše, astmeid ja ebatavalisi kaljuseina kraabitud
sümboleid. Nime on koht saanud sikk-saki kujuliste kanalite järgi, kus viidi
läbi ohverdusi. Liigume ka läbi maaaluse koopa, kus on kivist raiutud altarid. Q´Enqo oli inkade pühakoht.
Ja lõpuks kõige olulisem koht –
Sacsaywaman ehk „rahulolev kotkas“. Suur inkade kindlus, mille nad 2 aastat
peale hispaanlastele alistumist 1563 tagasi vallutasid ja seejärel mitu nädalat
linna piirasid. Hispaanlased suutsid nad alistada viimase meeleheitliku
ratsaväesalga rünnakuga. Pärast vedelesid tuhanded surnud platsil ja kondorid
sõid neid. Et seda meenutada, lisasid hispaanlased Cuzco vapile kaheksa
kondorit.
Peale seda hävitasid
konkistadoorid 80% suurest kindlusest, kuid allesjäänud kõige suurematest
kividest osad on kõige muljetavaldavamad. Muide, Cuzco kujundasid inkad ülevalt
vaadates puuma kujulise ja see kindlus oli selle puuma pea, kus 22
sikk-sakilist müüri olid tema hammasteks.
Kindluses oli enne vallutamist
pidevalt 5000 inka sõdalast ja seal tähistati ka Inti Raymit ehk talvise pööripäeva
päikesefestivali. Seda tähistatakse Cuzcos igal aastal 22. juunil ka praegu.
Kuna
ilm läheb kiiresti pilve ja seejärel vihmaseks, siis põgeneme taksoga tagasi
alla linna. Peale sööki läheme lahku. Avastan, et minu, Mareki ja Eleni
piletiga saab õhtul minna vaatama tasuta kohalikku tantsuetendust kohalikus
kultuurikeskuses. Seega saame 3-kesi õhtul uuesti kokku. Ei saa eitada, kohalikud
tantsud ja kostüümid esinejate seljas on vägevad. Programm kestab umbes tunni,
peale mida lõpuks hüvasti jätame, sest peame asuma järgmisel päeval teele
Macchu Pichu poole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar