L: Copacabana nimi võib tekitada
segadust. Nimelt on olemas samanimeline rand Brasiilias Rio de Janeiros (kuhu
ma ka kavatsen minna). Sellest rannast on tehtud laule (ka eesti keeles) ja ka
mulle tundus see nimi tuttav just selle kuulsa ranna pärast, aga mitte Boliivia
Titicaca järve äärse linna pärast. Muidugi Titicaca järv, maailma kõige kõrgemal
asuv (3800 m) suurjärv. Kui suur ta siis on? Peipsi järve pindala on 2611 km².
Titicaca oma 8372 km². Seega Titicaca sisse mahuks kolm Peipsit. Peipsiga
võrdlus on asjakohane ka selle pärast, et nagu Peipsi on Titicaca jagatud kahe
naaberriigi vahel. Antud juhul Boliivia ja Peruu, kes saavad ka väga hästi
omavahel läbi.
Mõlemad on endised Inka
impeeriumi alad ja mõlemas elab väga palju indiaanlaste järeltulijaid. Boliivias
räägivad veel paljud quechua ja aymara keelt, ainult 60% räägib hispaania keelt.
Muide, enne iseseisvumist nimetati Boliivia ala Alto-Peruuks („Kõrg-Peruu“).
Boliiviaks nimetas ta peale iseseisvumist 1825 esimene president ja
iseseisvustegelane Simón Boliviar oma perekonnanime järgi.
Copacabanas olid esimesed jäljed
Inkade impeeriumist ja varasematest kultuuridest. Päeval käisime Portugali
stiilis katedraalis ja ronisin püha mäe otsa. Õhtul turnisin teisel pool linna
mäe otsa, kus asus Horca del Inca. See oli 2 suurt kivi, millele oli peale
pandud pikk lapik kivi. Väidetavalt saab selle abil päiksekiirte järgi kindlaks
teha, millal on talvine pööripäev (21. juuni) ehk Inkade aasta algus. See värav
aga oli rajatud isegi enne inkasid, kuskil paar tuhat aastat tagasi.
 |
| Keskväljak ja Portugali stiilis katedraal |
 |
| Selliseid
riste oli püha mäe peal 12 tükki nagu Jeesuse jüngreid. Iga kuju juures
mäkke ronivad kohalikud peatusid ja lõid risti ette. Mäe otsas oli suur
rist. |
 |
| Horca del Inca |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar