Indoneesia oli äge. Ma reastaks enda jaoks parimad kogemused järgmiselt:
1. Nusa Penida saaretrip koos hiid-sarvikraide ja merikilpkonnadega snorgeldamisega,
2. Bromo vulkaani ääre peal kõndimine,
3. Yogyakarta lähistel Prambanani templite avastamine,
4. Medewis rahuliku päeva veetmine merd, kalureid, surfajaid ja päikseloojangut vaadates,
5. Ubudi templite, Monkey Foresti ja riisiterrasside tuur.
Indoneesia inimesed on väga sõbralikud. Nad räägivad hea meelega enda elust ja oma mõtetest, kui nad vähegi rohkem inglise keelt oskavad. Tõsi, väga paljud ikkagi ei oska. Kui otsida endale pikema sõidu jaoks autojuhti, siis soovitan kindlasti leida selline, kes inglise keelt oskab - kõige parem on rääkida otse juhtidega, sest näiteks interneti kaudu broneerides juhtus seda, et lubati keeleoskajat juhti, kuid tema sõnavara piirdus mõne sõnaga.
Kuritegevuse mõttes tundus Indoneesia üsna turvaline - eriti BlueBird äpitaksodega ringi sõites. Isegi skämmimist me ei kogenud. Kohtasime ainult mõningaid üliagaraid kohalikke tänaval, kes hirmsasti tahtsid meile giidiks hakata, kuid selge "ei" peale ikkagi rahule jätsid. Enamik suveniirimüüjaid olid ka täitsa viisakad ja ei surunud oma kaupa peale.
Küll aga ei ole väga turvaline, et kõigil majutuskohtadel puuduvad tuletõrjealarmid. Kui üks meie reisiseltskonnast poleks olnud Jakartas öösel kell 4 hotellitoas üleval ja tundnud suitsulõhna ning teavitanud personali, kes kutsus tuletõrje, siis kes teab, mis oleks võinud saada.
Liiklus on natuke hullumeelne, eriti Jakartas, seega meie ei hakanud rollereid rentima, et ise ringi sõita. Siiski Bali saarel tundus see turistide hulgas populaarne tegevus olevat.
Vulkaanide purskamine on midagi, millega peab alati arvestama. Igal hetkel pidi Indoneesias olema 3-4 vulkaani, mis aktiivselt tegutsevad. Meil jäi vulkaani tekitatud tuhapilve tõttu käimata Florese ja Komodo saartel ning pidime selle asemel hoopis mitu päeva Jakartas veetma, kus väga midagi vaadata ei olnud.
Indoneesia on väga suur ja 2 nädalaga ei näe tegelikult eriti palju. Ideaalis võiks maailma suurima saareriigi avastamiseks võtta aega 2-3 kuud. Siin on palju imelist loodust, põnevat kultuuri ja maalilisi varemeid. Tegu on ikkagi riigiga, mille rahvaarv on kaks korda suurem kui Venemaal. Kui arvestada ka merega saarte vahel, siis katab Indoneesia pea Euroopa suuruse ala.
Minu jaoks tegi Indoneesia kogemuse eriti meeldejäävaks meie neljane reisiseltskond, kellega alati nalja sai. Võib-olla ühel päeval sattun sinna veel. Seniks: selamat tinggal!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar