Hommikul käime Valladolidi cenotes
ehk maa-aluses järves ujumas. Neid on siin igal pool, kuna Yucatanis on
maa-aluste jõgede süsteem.
Teel Cancuni lõhkeb meie bussil
rehv. See käib koos suure paukude seeriaga. Õnneks võtab taga sõitnud buss meid
kohe peale.
Cancuni, ameerika turistide peolinna
jätame vahele ja siirdusime kohe praamiga Isla Mujerese ehk tõlkes „naiste
saare“ peale. Omal ajal oli see saar maiade viljakusjumalanna pelgupaigaks.
Kui õhtul pimedas Kariibi mere
äärde jõuame, siis ootab seal juba piraadilaev „Kapten Konkskäsi“ meid ees.
Praamiga sõit on väga mõnus – tuult pea-aegu pole, loksume vaikselt tekil ja
imetleme Cancuni ja Isla Mujerese tulesid ja tähti taevas.
 |
| Valladolidi hosteli aed |
 |
| Cenote ehk maa-alune järv, kus sai ka ujuda |
 |
| Valladolidi bussijaam ja mõrvarliku pilguga mees |
 |
| Buss, mis meile appi sööstis kui meie bussi rehv lõhkes |
 |
| Kariibi mere ääres seisnud "Kapten Konkskäsi" |
 |
| Kariibi meri. Hotellid sadama lähistel |
 |
| Meie praam Isla Mujeresele |
Vaatasin sinu blogi ja siin selle postituse esimene pilt tuli väga tuttav ette. Ma olin samas hostelis Valladolidis ja lahkusin vist vaid mõni päev enne, kui sina sinna saabusid. Edu!
VastaKustutaÜhtegi eestlast me oma reisil ei kohanud, aga nagu näha, siis neid ikkagi on liikvel. Edu sullegi!
Kustuta