Saturday, November 2, 2013

18. päev, 26. okt. Džunglisse mattunud maiade linn Calakmulis



Sajab paduvihma. Sõidame hommikul mitmetunnise teekonna kaugusel džunglis asuvate Calakmuli varemete juurde. Läheme koos saksa paarikesega, keda kohtasime Tulumis. Nad on organiseerinud meile terveks päevaks takso. 1400 peeso eest, mis on 80 EUR ehk 20 EUR inimese kohta.

Kuigi tee on auklik ja vahepeal tuleb vihm päevinäinud ja turvavöödeta Nissanisse sisse, nii et Christine’i tagumik saab täitsa märjaks, jõuame ilma suuremate viperusteta kohale. Ka vihm jääb järgi. Kutsume parki kaasa ka metallist esihammastega taksojuhi Viktori, kes on väga õnnelik, et saab ka oma esivanemate linna ära näha.

Calakmul oli üks kahest maiade olulisemast keskusest, teine oli lähedal Guatemala poolel asuv Tikal. Siin elas tipphetkel ehk 600. aasta paiku 50 000 elanikku, kusjuures kogu kuningriigis oli tervelt 1,75 miljonit ehk rohkem kui Eestis täna.

Ronime järjest ühe ja teise maia ehitise otsa, kuni lõpuks jõuame ka suure püramiidini. 55 m kõrge ja väga mitmeastmeline ning suurt maa-ala kattev astmikpüramiid on muljetavaldav juba siis kui silmame seda teise püramiidi tipust. Kuid kui lõpuks ka selle otsa ronime, kogeme tõeliselt erilist tunnet.

Igas ilmakaares ümberringi paistab ainult mets. Püramiidi tipus tiirutavad ümber meie Ameerika raisakotkad. Muidu valitseb täielik vaikus, aga mingi hetk hakkavad kuskilt alt kostma möira-ahvide möirgamist. See on kestab päris mitu minutit ja tekitab tunde, et oleme tõesti parajalt metsikus kohas. Naudime seda vaikides. Kuid lõpuks tuleb ikkagi minna.


Viktor oma taksoga. Muide, enamik autosid siin on millegipärast Nissanid



Suure Püramiidi pealt alla vaadates



Õnnelikult Suure Püramiidi tipus

Ameerika raisakotka lend



Suur Püramiid


No comments:

Post a Comment