A: Uus aasta tulemas ja Leo pika mangumise peale lähme couchsurfing.org liikme poolt korraldatud uusaasta peole. Meiega liitub Soile (Soome), kes on juhuslikult ESO liige. ESO on Põhjala sõprusorganisatsioon Soomes, Helsingis. Kuigi ta alles liitus ja ei tea oma organisatsioonist midagi, tegin mina sellele reklaami. Ega ma asjata pole seal 6-7 korda käinud, näete, isegi kordade arv on juba sassis! Muidugi me kohe meie peokohta ei leia, vaid eksime ära. Kuid kannatuserada (mäkke ronimine) ei ole pikk ja me saabume täpselt õigeks ajaks.
Kell on umbes 22 ja pidu on täies hoos: esimesel korrusel on bassein täis rahvast ja teisel on mingi katuseterassilaadne ruum. Leo leiab endale kohe sõbrad ja pärast seda ma teda pikemalt ei näe. Ka mina ei jää konutama ning leian kaks vestluskaaslast: ühe Jeemeni poisi ja inglase Tony, kes teelt näeb välja nagu Üllar ehk siis karvane, suur ja punapea. Minu esimene pakkumine oli seetõttu iirlane. Mida kõike Tony rääkis – ei mäleta, aga reisib ta juba aasta ning sama palju veel. Korraks näeb ta mingeid austraalia tüüpe ja veri läheb keema. „Those bloody Australians, all so tall and handsome! Taking all our girls away! Even European girls! Can’t they find their own?” Edasi tuleb tsenseerimata sõim nende kohta. Njah, tundub, et tal hästi ei näkka.
Hiljem saab ta teada, et Leo on minu poisssõber ja imbub minema. Mina pole kurb, sest leian endale uue sõbra. Ühe Malai noormehe, kes on sama kaizu nagu Andres. Nimi meelest, aga sel polegi tähtsust, ütleme, et härra X. See hr. X õppis Ukrainas ja valdas vene keelt vabalt. Nii me siis rääkisime boršist, pelmeenidest, külmast ilmast ja ilusatest naistest. Hr. X töötab giidina vene turistidele, tööd on ja isegi palju! Soovi korral leiaksin ka mina. Hr. X on päeva parim avastus! Ja kuigi tegemist oli malai tüübiga, oli tunne, et kohtasin temas русская душа’ d (vene hinge).Esimese ilutulestikuga, mis annab signaali keskööst, suundun basseini, mis nüüd on rahvast tühi. Ja nii ma võtangi uue aasta vastu – üksi, basseinis, õnnelikuna. Uusaasta ongi ülehinnatud püha.
L: 5 minutit hiljem liitun ka Annaga basseinis. Hiljem kaks kohalikku viskavad Anna autoga ära ja Soome tüdruk Soile meie hostelist nõustub nendega õhtust (kell 1 öösel) sööma minna. Mina aga liigun tagasi peole ja liitun seltskonnaga, kus on hunnik prantslasi, üks poola tüdruk, üks belglane, üks jaapanlane ja üks üsna gei olekuga kohalik. Selle kambaga liigume linna peale. Selgituseks: CouchSurfing on organisatsioon, mis võimaldab üle maailma teiste liikmete juures tasuta ööbida ja seetõttu ongi sellel peol kõigi rahvuste esindajaid, kohtan 3 soomlaste ja isegi kahte lätlast.
Jõuame Reggae baari. Reggae-muusika asemel tuleb tüüpiline techno-pinin, mida ööklubides sellistel hilistel tundidel tihtipeale lastakse. Tõsi, enne sulgemist kell 4 tantsib rahvas ringis Bob Marley „No Woman, No Cry“ saatel. Lahkudes teen veel pilti 3 argentiina tüdrukuga, kes sees mingi hetk minu kõrvale potsatanud ja kellelt saan natuke infot meie Lõuna-Ameerika esimese sihtkoha kohta. Jätan teistega hüvasti ja hakkan hosteli poole liikuma. Äkki jõuan pilvelõhkujateni – selgub, et kaarti valesti lugenuna liikusin täpselt vastassuunas. Liigun tagasi ja mulle tulevad vastu belglane ja poola tüdruk, kes just pidid pilvelõhkujate poole minema ja kelle ma suunasin ka valele poole. Kui 5 paiku hosteli ukseni jõuan, toovad needsamad 2 kohalikku just ära ka soomlanna Soile, kes räägib, et viisakad poisid lisaks sööma viimisele näitasid talle autoga ka kogu Kuala Lumpuri ära.
