Viimasel
õhtul läheme Marekiga ühe hosteli peole. See on väga populaarne. 11 ajal liigub
pidu edasi ühte klubisse. Kell 12 tõmmatakse küll klubile metallkardin ette,
kuid pidu jätkub sees täie hooga. Nähtavasti on aga muusika liiga vali, sest
poole tunni pärast saab pidu ikkagi äkitselt läbi. Üks hosteli töötaja käsib
kogu allesjäänud seltskonnal talle järgneda.
Läheme
vanalinnast välja. Ületame ühe suure maantee. Jõuame kahtlasesse pimedasse
agulisse. Ühes mahajäetud majas on sees väike saal, baarilett ja piljardilaud. „Palun,
see on teie tänane peokoht!“ Paar tüüpi Uus-Meremaalt ja veel mõned inimesed
pole selle kohaga rahul ja hakkavad tagasi minema. Lähen kaasa.
Kui
teised lähevad magama, siis mina keeran taas pimedale tänavale, kus asub Tom’s bar. Kuigi isegi üks politseinik
valvab seal ees, tõmmatakse kate üles ja lastakse mind sisse. Ilmselgelt on see
politseinik ära ostetud. Eks selle pärast ongi siin joogid Eesti hinnaklassis.
Ajan
juttu ühe muheda Kanada tüübiga ja seejärel seltskonna briti tüdrukutega, kes
räägivad, et nemad pidid tulema tagauksest läbi pimeda pööningu. Ilmselt
üritati neis lihtsalt põnevust tekitada. Mille üle nad väga õnnelikud ei olnud.
Mingi
hetk marsivad sisse ja liituvad meie seltskonnaga kaks USA merejalaväelast,
kellest üks näeb välja nagu Stifler „American Pie“-st ja teine nagu Silvester
Stallone, tõeline Rambo! Nad elavad Havai mereväebaasis, hetkel aga naudivad
väikest vabadust. Jälgin huviga brittide ja ameeriklaste omavahelist lõõpimist
ja öisele tunnile omaseid vestlusteemasid, kuni varasel hommikutunnil Tom’s bar suletakse ja meid tänavale
kupatatakse. Kui hiljem väsinult, aga rahulolevana hostelisse kõmbin, siis esimesi ärisid juba avatakse.
![]() |
Vaade Hoan Kiemi järvele katuserestoranist |
Eemalt näeb välja täitsa nagu arenenud riik või mis? Aga ta ei ole! |
Jõukad Eesti turistid viimasel õhtul oma rahapakke tuulutamas |
![]() |
Hosteli pidu, kuhu crashime - hetk, kui kõigile on tasuta shotid kätte jagatud ja peojuht ütleb "terviseks!" |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar