Hakkame hommikul
koos Asuncioniga tagasi Iisraeli sõitma. Oma viimase Jordaania raha eest saame
4 kebabirulli ja takso piirile. Eilatis käime Egiptuse piiri lähedal asuvas
ilusamas rannas, millest rääkis üks Jordaania hostelis olnud pikaajaline
maailmarändur, kes oli pärit ühelt väikselt Vaikse ookeani saarelt. Kõige
tähelepanuväärsem asi on seal kalad. Ainuüksi vette astudes võib näha erinevat
värvi ja erineva suurusega kalu jalgade ümber ujumas. Päris mitu inimest
snorgeldab oma maskiga.
Rannas käidud,
sõidan bussiga tagasi Tel Avivi, kuhu ma plaanipäraselt õhtul 5 tundi hiljem ka
kohale jõuan.
Ahjaa, kui ma
Eilati tulin, siis sõitis minuga ühes bussis üks Ukrania paarike. Ajasin
nendega natuke juttu ja sain teada, et nad on pärit Kiievist, kus nad töötavad
mõlemad finantsanalüütikuna. Ütlesid, et Kiievis on rahulik, aga Ida-Ukrainas muidugi
mitte. Küsisin, et kas nad teavad, et Eesti Ukrainat väga toetab. Nad vastasid,
et teavad seda väga hästi. Kui aga maha läksime, siis meie teed läksid lahku,
sain veel ainult teada, et nende leitud odavaim hotell maksis 70 USD/öö, samas
kui mina Eilati hostelis maksin ca 15 USD.
Üks huvitav kuju,
keda Tel Avivis kohtan, kui ta õhtul tänaval minult ühe baari kohta küsib,
on Microsoftis Windowsi tarkvarainsenerina töötav valge lõuna-aafriklane
Andrew. Kuna ta koolitab ühtlasi teisi töötajaid, siis ta reisib palju mööda
maailma ringi. Ütleb, et Windows on parim firma, kus töötada ja et tema näeb,
et Apple ei suuda enam uusi tooteid välja mõelda ning hakkab vaikselt hääbuma.
Google’i suhtes on ta märksa lugupidavam. Ütleb, et vot see on neile tõsine konkurent.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar