A: Jumal teab, kuidas mind inimesed kannatavad ja eriti Leo. Keegi on Leod piiramatu kannatlikkusega varustanud ning mina olen muidugi ääretult tänulik selle eest. Sest tagasivaadetes on olukordi, kus olen asjata käitunud äärmiselt trotsilt ja pahameelselt. Suuremal määral tuleb see vähesest kogemusest reisimises, samuti konservatiivsest taustast. Hea näide sellest: täna pidime ratastega linnast välja sõitma ja ma olin nõus, kuna Pekingis ma ei julgenud liikluse pärast. Väga entusiastlik ma ei olnud, pigem olin meelestatud negatiivselt. Leo tundis mu ärrituse ära ning seetõttu valis kogemata vale tee. Ekslesime niimoodi edasi-tagasi oma 1,5 tundi ning jõudsime tagasi oma tänavale.
Pärast söögipausi üritasime teist korda. Kuna selleks ajaks oli palju Hiina liikluses läbielatud ja traumasid saadud, ei tahtnud mina kuhugi liikuda, aga kuna Härradel on väga tõhus ja rahulik veenimisoskus, siis otsustasin ikkagi veel kord proovida. Pealegi kartsin, et üksi oleks tal ohtlikum ning läksin ainult kohusetundest. Sõitsime tükk maad linnast välja mööda kohutavalt porist teed. Minu näos oli näha pahameelt ja trotsi, sõnades oli tülpimust ja viha. Aga Leol muidugi mitte: optimism ja naeratus igast keha sopist. Lõpuks jõudsime ilusate vaadeteni, tee muutus paremaks ja autosid ning motorollereid jäi vähemaks. Sõitmine muutus naudinguks, küll suurema väsimustundega. Otsustasime varjus peatuda ja nautida olemasolevat vaadet.
Asusime mäe peal, all voolas jõgi ja teisel pool oli jällegi suur mägi. Leo pakkus välja minna alla „randa“, kuid mina jällegi hirmust keeldusin, sest a) äkki keegi varastab rattad (mis siis, et nad lukus), b) me ronime kellegi aeda, sest seal kasvas mais, pipar ja muud juurikad, c) kindlasti häirime me omanikke. Ning enamasti sellised mõtted ongi mul peas, mistõttu olen suur pidur - täis argust ja kartust. Loodan, et reisi jooksul saan nendest omadustest lahti, seni aga peab kahjuks minu armas seltsikaaslane mind kannatama. Lõppkokkuvõttes läks alla Leo üksinda ja mina vaikimisi kadestasin tema julgust ning kartmatust. Koju jõudsime kiiresti ja ohutult, tunne oli ääretult hea, sest reis osutus suurepäraseks.
L: Aitäh, Anna. J Minu ema sünnipäeva tähistamiseks sööme õhtul vürtsikat, kuid väga head parti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar