neljapäev, 28. juuni 2012

214.päev, 20. mai. Vabatahtliku raske elu


Jenna ja Marjo lahkuvad hommikul Tansaania suunas. Vahetan hostelit odavama vastu. Sellegipoolest on ka selles kohas olemas bassein, kuid mitte nii palju põhjamaalasi. Küll aga elab ühes majas terve hulk vabatahtlikke. Ajan paariga juttu ja nagu ka varem reisil kohatud vabatahtlikuna töötanud noored, peavad need vabatahtlikud maksma mitu tuhat EUR-i, et nad üldse saaks paar kuud head teha. Iseenesest on see arusaadav – see summa sisaldab nende majutust, transporti ja toitu. Lennukipiletid tulevad veel lisaks.

Prantslane Martin, keda kohtasime Tais ja kes oli vabatahtlik Tiibetis ütles oma „korraldatud“ viibimise kohta, et selliste vabatahtlike organisatsioonide ainus eesmärk on raha teenida. Igatahes, siinsed maailmaparandajaid on pärit põhiliselt Inglismaalt, USA-st ja Kanadast.

Mis nad siis teevad? Erinevaid asju vastavalt nende erialale ülikoolis. Üks tüdruk näitab pilte, kuidas ta käis ühe küla naisi koolitamas naiste õiguste ja suguhaiguste osas. Esimene neist oli ka tema erialaga otseselt seotud. Ilmselt saavad nad nii kirja ka praktikapunktid ülikoolis. Koolitus sisaldas Aafrikale omaselt ka laulmist ja ringis tantsimist. Igatahes, nende kirjelduste põhjal tundub, et vähemalt see organisatsioon võtab asja tõsiselt – teeb nii, et vabatahtlikel oleks huvitav ja et nende tööst ka kasu oleks. 

Helistan õhtul ka ühele tollest seltskonnast, kes eelmisel õhtul lubas, et tuleb minuga hostelisse õlut jooma. Telefonist kostub üsna vaevatud häälega jutt, et eelmine öö läks väga pikaks ja et enesetunne täna pole kõige parem. Nojah, mis siis ikka, teine kord.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar