neljapäev, 28. juuni 2012

211.päev, 17. mai. Lusaka bussijaam. Kohalikud reklaamid. Mis telekast tuleb


Käin bussijaamas, et osta järgmiseks päevaks pilet Livingstone´i. Kui muidu on Lusaka väga rahulik linn, võrreldes näiteks Etioopia pealinna Addis Abebaga, siis bussijaam seda pole. Rahulik tähendab, et kaupmehed, lapsed ja petuskeemide üritajad ei tülita sind tänaval. Kui paar-kolm kerjust välja arvata. Bussijaamas aga üritatakse üsna aktiivselt mulle erinevaid pileteid pähe määrida. Tekib tunne, et olen tagasi Etioopias. Samas kõik tülitajad on valmis mind juhatama. Leian õige piletikassa. Bussijaamast välja minnes lehvitan igal pool äsja ostetud piletit, et mind rahule jäetaks. Ega ikka väga ei aita.

Siinkohal võib-olla kerkib küsimus, et kas ma Lusaka vaatamisväärsustega ei tutvugi? Vastus on, et ega siin väga ei ole neid. Algne koloonia pealinn oli 1904 asutatud Livingstone, Lusaka sai pealinnaks 1935. Seega midagi väga ajaloolist siin ei saagi olla. Ega üldse on üsna uskumatu, et alles 150 aastat tagasi eurooplased selle osa Aafrikast koloniseerisid ja alles 50 aastat tagasi need riigid iseseisvusid. Kui sellele mõelda, siis on isegi üllatav, et päris paljud Aafrika riigid on oma arengus ikkagi nii kaugele jõudnud. Ega eurooplastest koloniseerijad ka siinseid riike väga ei arendanud, rohkem ikka tassisid siit teenitud raha minema.

Nüüd aga naudib Sambia kapitalismi viljastavaid tingimusi ja kõike sellega kaasnevat. Nagu näiteks reklaame. Kuna need on inglise keeles, siis saan ka mina neist osa. Üks on selline: valge Sambia rahvustiimi jalgpallur pakib oma asju. Taustal on madala häälega jutt: „Lahingu võidab see, kes on kõige kaugemal nõrkusest. Lahing võidetakse ammu enne mängu. Treenides. Teel olles.“ Ja siis näitab kuidas ta viimasena pakib kotti pesupulbri „BOOM!“.

Või teine, kus mingi hääl kordab kogu reklaami: „Best Juice – the very best juice!“ Muide, selline väga ühemõtteline toodete ja firmade nimetamine on Aafrikale väga omane. Et oleks selge, millega ikka tegu on. Reklaamide vahel näidatakse lääne sarjade vanu osi (mis Eestis olid 6 aastat tagasi), mingeid imelikke india/tai seebikaid, kus tegutsevad ka vaimud ja libahundid. Ja uudiseid mõnest järjekordsest korruptsiooniskandaalist valitsuses. Nagu meil.

Esimeses Lusaka hostelis vaatab keegi pühapäev läbi mingit live usujutlustajate etendust. Sellist, kus vahepeal mustad nunnad laulavad, vahepeal sattub publik usutranssi. Isegi kurje vaime aetakse välja. Teise hosteli baaris vaadatakse telekast päevad läbi Big Brother Africat. Tõsielusarja, kus hunnik kuulsusi erinevatest must Aafrika riikidest pannakse ühte majja elama. Ja näidatakse kuidas nad läbi saavad. Eriti ei saa. Naised nutavad ja kaklevad, klatšivad ja intrigeerivad. Ei midagi uut.

Pangareklaam

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar