Päeval puhkan ja käin ujumas. Õhtul
lähen jälle samasse rokikohta, kus taas üks bänd esineb, ainult et seekord pean
sambat tantsima. Tutvun kahe tüdrukuga Sao Paulost, kes on küll brasiillased,
kuid etniliselt jaapanlased. Selliseid on Brasiilias päris palju, sest peale
orjanduse keelustamist 1888 toodi neid siia tööle kui odavat võõrtööjõudu. Sao
Paulos on suurim jaapanlaste kogukond väljaspool Jaapanit. Mulle meeldib, et
nad tantsivat sambat veel vähem kui mina. Lihtsalt õõtsuvad samba rütmis.
Lõpuks hakkab pidu väsima ja
lahkume. Läheme välja. Öö on soe. Jõuame tänavanurgale, kus meie teed
lahknevad. Aurora kirglikud pilusilmad vaatavad mulle küsivalt otsa…
Haa-haa, see oli katse intrigeerida. Vahetame
kontakte ja läheme lahku, kuid enam ei kohtu. Jagan koduteed ühe teise
tüdrukuga, kellega tantsisin ja ka tema (ning ta 2 sõpra) on Sao Paulost.
Töötavad farmaatsiafirmas. Väga paljud tulevadki Riost ja Sao
Paulost nädalavahetust Paratys veetma. Ja kuna seoses tuleva esimese maiga on
nad töölt saanud pika nädalavahetuse, siis on neid praegu siin eriti palju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar